Hiina keeldus Ameerika veeldatud gaasi importimast, illustreeriv foto

Hiina keeldus Ameerika veeldatud gaasi importimast

94
(Uuendatud 17:07 15.10.2018)
Hiina keeldus Ameerika veeldatud gaasi (LNG) importimast. Kui arvestada, et eelmisel aastal oli Hiina turg, kuhu ameeriklased tarnisid ligi 3,6 miljonit tonni veeldatud maagaasi, USA-le suuruselt teine pärast Austraaliat, siis on see USA energeetikasektorile tõsine löök.

Dmitri Lekuhh, agentuurile RIA Novosti

Nagu selgus, ei saa Hiina "kuidagi aru" naljadest kaubanduspiirangutega. Sõda nagu sõda ikka. Ameeriklased peavad sellega midagi kiiresti ette võtma. Kõik on lihtne.

Reutersi analüütikute andmetel pügasid Ameerika maagaasitootjad Hiina turgudelt keskmiselt miljard dollarit kuus. Ja enamasti oli see Hiina poliitiline valik: Ameerika kildagaasi "turukõlblikkusest" ja operatsioonist "veeldamine/taasgaasistamine" on juba nii palju kirjutatud, et kordamine oleks kalliste lugejate üle irvitamine.

Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu >>

Arvestades Hiina kivisöetootmise plaanipärast vähendamist ja gaasivajaduse kasvu, on Ameerika Ühendriigid praegu kaotamas (ja see ei ole prognoos, vaid reaalsus), juurdepääsu kõige perspektiivsemale turule Kagu-Aasias. Oh hästi teada, et hiljemalt käesoleva aasta novembriks saab Hiinast gaasiimportijate vaieldamatu liider, kes tõukab sellelt positsioonilt Jaapani.

Enamik nii Hiina kui ka rahvusvahelisi eksperte on veendunud, et järgmise kümnendi lõpuks on Hiina gaasitarbimine vähemalt kahekordistunud ja läheneb täiesti kosmilisele poolele triljonile kuupmeetrile aastas.

Üldiselt jätkuks sellel turul ruumi kõigile. Isegi Ameerika põlevkivigaasile. Loomulikult, kui selle põlevkivigaasi "poliitiline katus" korralikult käitub. Aga meid Vene Föderatsioonis huvitab rohkem lühiajalisem ajalooline ja majanduslik perspektiiv.

Üks toru on hea, kaks aga veel parem — Moskva ja Peking lõid käed >>

Nii planeerivad ameeriklased juba järgmisel aastal käiku anda uued veeldatud maagaasi tootmisvõimsust, mis suurendavad importi ligikaudu 100 miljardi kuupmeetri võrra aastas.

Niisiis, arvestades Ameerika LNG "poliitilist" lahkumist Hiina kasvavatelt turgudelt, tuleb need potentsiaalsed turud millegagi asendada. USA energeetikale oleks ületootmine sel juhul väga halb uudis.

Eriti kui arvestada Venemaa Jamali paralleelset tootmisvõimsust, mille kõrval Ameerika põlevkivigaas ei ole Aasia turgudel eriti konkurentsivõimeline: siin on olulised nii gaasi enda omadused, veeldamise eelised madalatel arktilistel temperatuuridel ning logistika eripärad ja palju muid tegureid.

Ka Venemaa Sahhalini ja Ohhoota mere gaas on turul pehmelt öeldes üsna nõutav. Ameeriklased ei ole tehniliselt Venemaale mingid konkurendid. Veelgi enam, osaliselt on nad nõus isegi (ja see on praktikas juba tõestatud) Venemaa veeldatud maagaasi ostma.

Ameerika LNG ei ole traditsioonilistel Kagu-Aasia turgudel eriti konkurentsivõimeline ka Katari ja teiste Pärsia lahe riikide gaasiga. Seepärast arutatakse praegu umbes kaheksa miljoni tonnise aastavõimsusega LNG-tehase ehitamist Louisianas.

USA tunnistas, et ei suuda peatada miljardite voolu Venemaale >>

Kuid selleks, et mitte rikkuda strateegilisi plaane (ameeriklased kavatsevad järgmise viie aasta jooksul suurendada veeldatud maagaasi tarnimist turule umbes 75%), peavad need tankerid igal juhul kuhugi minema.

Euroopa turud on Ameerika gaasiekspordi laienemise kõige sobivam ohver. Mingite "põhja" ega "türgi" striimide ehitamine neid seda tegemast ei takista. Selles, et mõlemad Nord Streami gaasijuhtmed, nagu ka Putini-Erdogani TurkStream valmis ehitatakse, ei kahtle keegi, ka ameeriklased mitte.

Ameeriklaste LNG ei paku Saksamaale huvi, illustreeriv foto
© AP Photo / Jesco Denzel/German Federal Government

Kuid see ei tähenda, et Euroopa hakkab tarbima vaid odavat ja kvaliteetset Vene torugaasi. Lõppude lõpuks on Venemaa gaasiressurss küll tohutu, kuid mitte piiramatu. Ja venelastel on vähemalt kaks Hiinasse suunduvat gaasikoridori, tal on ka geopoliitiliselt tähtis "Korea marsruut".

Venemaal on ambitsioonikad plaanid vähemalt veerandi globaalsete veeldatud maagaasi turgude kontrollimiseks. Seepärast hakkab ka Venemaa ise vähehaaval mõtlema gaasiekspansiooni laiendamisele Euroopas.

Seepärast arutatakse rahvusvahelistes energiaringkondades juba nüüd üsna aktiivselt konsensust Venemaa gaasiimpordi üle Euroopasse, arvestades Nord Stream, Nord Stream 2 ning nn Türgi koridoride võimalikke mahtusid.

Kusjuures nende võimalikku vähendamist: õnneks ei pea selleks ka midagi tegema, piisab, kui mitte takistada Ukrainal oma gaasitranspordisüsteemi lammutamast.

Ekspert hindas EL-i võimalusi LNG importimiseks USA-st >>

Euroopa toodangu langust arvestades on see piisav, et USA LNG Euroopa turgudele pääseks. Selline jõudude vahekord Euroopa suunal peaks kõiki peamisi gaasitarnijaid rahuldama. Ja mis tarbijasse puutub, siis see, kes ei jõudnud peitu minna ja andis otsustamisõiguse üle teistele "võimukeskustele", on ise süüdi.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

94
Tagid:
vedeldatud, poliitika, kaubandus, import, gaas, majandus, Nord Stream, LNG, Nord Stream 2, Hiina, USA
Teema:
Gaas - perspektiivne energia (142)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega