Illustreeiv foto

Lootusetud võlglased

296
(Uuendatud 09:30 14.10.2018)
Käesoleva aasta alguses ületas maailma võlg 233 triljonit dollarit. Maailmapanga andmetel ületab see maailma SKT 288 protsenti.

TALLINN, 14. oktoober — Sputnik. Märkimisväärse panuse praegusesse olukorda annavad rahvusvaheliste finants- ja majandusorganisatsioonide hoiatustest hoolimata riigid, kes jätkavad parema elu nimel üha uute laenude võtmist. Riikidest, kes seda antireitingut juhivad järgnevas RIA Novosti materjalis.

Pange minu arvele

Nominaalselt on kõige suurem riigi valitsemissektori võlg Ameerika Ühendriikidel. Tänavu näitas Manhattanile paigaldatud spetsiaalne loendur uut rekordit: Washington on kogu maailmale võlgu peaaegu 21,5 triljonit dollarit. Siiski on sisemajanduse kogutoodangut arvestades olukord teistsugune.

Viies koht anti-reitingus on Portugalil, kelle riigivõlg ületab SKT-d (217 miljardit USA dollarit) peaaegu veerandi võrra. Selle riigi praeguste majandusprobleemide juured lähevad tagasi 1990-tesse aastatesse.

Города мира. Лиссабон
© Sputnik / Александр Вильф
Lissabon.

Euroopa Liidu liikmena ja eurole üleminekul kaotas Portugal võimaluse nõrga valuuta arvelt toetada oma tekstiilitööstust, mis on üks peamisi majandussektoreid. Selle tulemusena jäid ettevõtted konkurentsis alla odava tööjõuga Hiinale, kasvasid tööpuudus ja massiline väljaränne.

Igal aastal sõidab välismaale tööle enam kui 50 tuhat portugallast. 2011. aastaks oli riik juba maksejõuetuse piiril ja Euroopa Liidul ja IMF-l tuli riigi majandust päästma hakata.

Pärast majandusliku konsolideerimise programmi heakskiitmist anti Lissabonile 76 miljardit dollarit laenu. Majandusreform, mis nägi ette pangandussektori rekapitaliseerimist, eelarvepuudujäägi ja sotsiaalsete kulutuste vähendamist, võeti vastu alles aasta pärast seda, kui valitsus keeldus 2010. aasta märtsis säästumeetmeid rakendamist ja välja vahetati.

2017. aastaks Portugali majanduslik olukord stabiliseerus: SKT kasvas 2,7%, tööpuudus vähenes 8,8%-ni, mis on väiksem kui Euroopas keskmiselt. Kuid eelmisel aastal suurenes riigivõlg 1,65 miljardi euro võrra ning IMFi eksperdid ennustavad, et Portugali majanduskasv aeglustub kesk-pikas perspektiivis 1,8% ni. Sellises olukorras ei ole võlgadest vabanemist loota.

Arivederci

Neljandal kohal on teine eurotsooni riik – Itaalia, kelle riigivõlg on 131% sisemajanduse koguproduktist, mis 2017. aastal oli 1,9 triljonit dollarit. Analüütikud väidavad, et 2019. aastal, kui itaallane Mario Draghi lahkub Euroopa Keskpanga juhi ametikohalt, kaotab Rooma odavate laenude allika.

Selle tulemusena ei saa riik oma riigivõlga teenindada ja on sunnitud tunnistama end maksejõuetuks, mis omakorda toob kaasa ülemaailmse finantssüsteemi laiaulatusliku kriisi. Itaalia majanduse põhiprobleemiks on selle põhinemine väikestel pereettevõtetel, kes ei suuda rahvusvaheliste korporatsioonidega konkureerida.

© AP Photo / Alessandra Tarantino
Rooma.

See on riigi aeglase majanduskasvu peamine põhjus: 2014. aastal kasvas SKT ainult 0,1%, 2015. aastal — 1%, 2016. aastal — 0,9%, 2017. aastal — 1,5 %. Tunda andsid ka Euroopa sanktsioonid Venemaale. Endise Itaalia senaatori Roberto Murri sõnul jääb nende eelarvel seetõttu saamata umbes seitse miljonit eurot päevas. Õli lisavad tulle suured ettevõtlusmaksud, mis ei luba ettevõtjatel tootmist moderniseerida — suurtes linnades on maksukoormus kuni 70%.

Sõja kaja

Kolmandal kohal on Liibanon.

Enne 2011. aastal Süürias alanud kodusõda oli Liibanon õitsval järjel tänu kaupade ekspordile Iraaki, Jordaaniasse, Pärsia lahe riikidesse ja suurele turistide voolule. Rahvusvahelise Valuutafondi prognoosi kohaselt pidi riik aastaks 2015 jõudma SKT poolest 20 tuhande dollarini elaniku kohta ja saama Lähis-Ida piirkonna üheks majandusraskekaallaseks. Kuid sõda naaberriigis Süüria muutis kõik.

Kaupade import kasvas kiiresti, suurendades kaubandusbilansi puudujääki. Liibanoni tulvas põgenikevool — kolme aastaga tuli riiki umbes 1,2 miljonit süürlast. Lisaks nende ülalpidamiskuludele, on meeleheitel inimesed nõus tegema mistahes tööd haledate krosside eest.

© Sputnik / Andrey Stenin
Enne 2011. aastal Süürias alanud kodusõda oli Liibanon õitsval järjel tänu kaupade ekspordile Iraaki, Jordaaniasse, Pärsia lahe riikidesse ja suurele turistide voolule.

Selle tulemusena kaotavad liibanonlased töö ja langevad alla vaesuspiiri. Ekstremistid korraldasid 2013. aastal Liibanonis rea välismaalastele suunatud terrorirünnakuid, mille tulemusena vähenes turistide voog 80%. Sissetulekute järsk langus sundis valitsust laenu võtma ja eelmisel aastal tõusis Liibanoni riigivõlg 149% ni SKT-st.

Vürstist mutta

Enne Euroopa Liiduga liitumist püüdis Kreeka valitsus välislaene nende suurte teenindamiskulude tõttu mitte võtta. Ent 2001. aastal EL astudes sai Ateena lubada endale odavamaid eurolaene. Samal ajal viidi läbi riigiettevõtete, sealhulgas riigi viie suurima panga erastamine.

Kreeka euroalaga ühinemisega on tööhõive teenindussektoris kasvanud, kuid tootmine, eriti üsna edukas laevaehituses, vähenenud. Selline majanduspoliitika viis eelarve tasakaalust välja ja 2009. aastal ületas Ateena riigivõlg 115% SKTst (ligikaudu 300 miljardit eurot). Loomulikult ei saanud Brüssel lubada Kreeka maksuvõimetust ja seda mitte ainult rahanduslikel põhjustel — see oleks tõsiselt kahjustanud EL mainet. Selle tulemusena tõmmati riik Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi ühiste jõupingutustega lootusetust olukorrast välja.

 

Aastatel 2010-2011 otsustati anda Ateenale kaks finantsabiprogrammi. Elanikkond ei toetanud kokkuhoiumeetmeid, mis muuhulgas nägi ette sotsiaalmaksete vähendamist ja valitsev Uusdemokraatlik partei kaotas 2015. aastal valimised. Kuus kuud hiljem kuulutati Rahvusvahelise Valuutafond võlgade tasumata jätmise tõttu välja riigi tehniline maksejõuetus.

Флаг Греции
© CC0 / cmdpmk
Флаг Греции

2015. aasta juulis toimunud erakorralisel rahvahääletusel avaldasid elanikud oma vastuseisu võlausaldajatega sõlmitavale uuele lepingule, kuid nädal hiljem nõustusid eurotsooni riigid tippkohtumisel Kreekat Euroopa stabiliseerimismehhanismi kaudu aitama. Riigi parlament kiitis siiski uued kokkuhoiumeetmed heaks ja 2015. aasta augusti lõpus kiitis Euroopa Liit heaks kolmanda krediidiprogrammi. Sel aastal teatas Brüssel selle edukast lõpuleviimisest. 2017. aasta lõpus oli Kreeka riigivõlg 178,6% SKTst. Paljud eksperdid usuvad, et uus eelarvekriis on praktiliselt vältimatu.

Tõusva riigivõlaga riik

Riigivõla rekordiomanik on aga üks maailma arenenumaid riike — Jaapan. 2017. aasta lõpuks ületas Tokyo võlg 253% SKTst ja see kasvab jätkuvalt. Samal ajal kasvab riigi majandus väga aeglaselt: 2014. aastal 0,4%, 2015. aastal 1,4%, 2016. aastal 0,9% ja 2017. aastal 1,7%.

Kioto.

Lisaks suureneb pensionäride arv ja riigi kulutused sotsiaaltoetustele kasvavad. Tokyot päästab maksevõimetuses see, et enamus võlausaldajatest on riigi enda füüsilised ja juriidilised isikud, mitte välismaa spekulandid. Lisaks on riigil küllaltki suured reservid. Sellest hoolimata ripub 2,5 korda SKT-d ületav riigivõlg Damoklese mõõgana riigi kohal. Jaapani ekspordile orienteeritud majanduse üheks murettekitavaks märgiks on peaaegu üheksa miljardi dollari suurune väliskaubanduse puudujääk. See näitaja registreeriti käesoleva aasta alguses.

Maailmakaubanduse aeglustumise prognoose arvestades on Tokyos valitsuse võlgadega tegelemiseks üha vähem aega. Mida teha, ei tea esialgu veel keegi.

296
Tagid:
dollar, maailm, võlg
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega