Seadusemuudatused loovad aluse edasistele tegevustele laevade Eesti lipu alla toomiseks

Seadusemuudatused loovad aluse edasistele tegevustele laevade Eesti lipu alla toomiseks

10
(Uuendatud 14:04 11.10.2018)
Valitsuse poolt heaks kiidetud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ja tulumaksuseaduse ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu on esimeseks suureks sammuks Eesti lipu rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise ja laevade Eesti lipu alla toomise suunal.

TALLINN, 11. oktoober — Sputnik. Selleks, et soodustada Eesti meremajanduskeskkonna kujunemist atraktiivseks reederitele üle maailma, peame ära kasutama kõiki meil olevaid võimalusi lipuriigi konkurentsivõime suurendamiseks, teatas Veeteedeamet.

Veeteede Ameti arendusosakonna ning kõnealuse eelnõu koostamise töögrupi juhi Eero Naaberi sõnul on amet koos merendussektori huvigruppidega panustanud selle laevanduseelnõu koostamisse juba aastast 2012, mil valmis esimene visioonidokument Eesti laevanduse konkurentsivõime suurendamiseks.

"Juba aastaid enne viimase suure kaubalaeva Eesti lipu alt lahkumist 2014. aastal oli merendusringkonna sõnum see, et Eesti majanduskeskkond pole merenduse arenguks soodne. Seetõttu on täna Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud otsus märgilise tähendusega Eesti merendusele ning avab täiesti uue, tähtsa peatüki Eesti laevanduse tuleviku jaoks," kinnitas ta. "Palju on juba tehtud, ent pikk tee on veel ees ning töö eelnõuga jätkub Riigikogus."

Naaberi sõnul loovad tehtavad seadusemuudatused aluse ja majandusliku mõttekuse edasistele tegevustele eelkõige üle 500-se kogumahutavusega rahvusvahelises meresõidus olevate kaubalaevade Eesti lipu alla toomiseks.

Rukki kanalis algasid süvendustööd>>

"Kindlasti peame kasutama Euroopa Liidu regulatsioonist tulenevat riigiabi võimalust, mida hetkel ei ole Euroopa Liidus kasutanud veel kaks riiki peale Eesti," kommenteeris Naaber.

Veeteede Ameti peadirektor Rene Arikas lisas, et strateegilises plaanis on projekti eesmärk lisaks laevade lipu alla toomisele just töökohtade loomine laevanduse kaldasektoris, mis ühtlasi panustaks ka SKT kasvu hinnanguliselt 2% võrra aastas.

"Kuna meil on Eestis olemas kõrge merendusalase kompetentsiga töötajad, siis on meil võimalik kasutada olemasolevat potentsiaali ning luua Eestisse ka suure lisandväärtusega töökohti," ütles ta.

"Nüüd on vaja jätkata tegevusi kaasaegsete tingimuste loomiseks laevade ja reederite teenindamisel. See on ajamahukas töö, mis nõuab täiendavate rahaliste vahendite olemasolu ning suurt koostööd kõikide huvigruppide vahel. Tänan veelkord kõiki, kes on tänase päeva nimel aastaid tööd teinud ning jätkame koostöös merendussektoriga selle projekti vedamist."

10
Tagid:
meresõit, kaubalaev, Veeteedeamet, valitsus, laevastik, Eesti