Rahanduskomisjon alustas tuleva aasta riigieelarve menetlemist

Rahanduskomisjon alustas tuleva aasta riigieelarve menetlemist

25
(Uuendatud 23:02 08.10.2018)
Riigikogu rahanduskomisjoni esmaspäevasel istungil alustati tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu (700 SE) menetlemist. Kõigepealt kuulati ära rahandusminister Toomas Tõniste selgitused.

TALLINN, 8. oktoober — Sputnik. Rahandusminister märkis, et tuleva aasta riigieelarve aluseks on võetud kolmeprotsendiline majanduskasv, edastas  Riigikogu pressiteenitustus. 

Võrreldes 2018. aastaga kasvavad tulud koos edasiantavate maksudega 2019. aastal 639,5 miljonit eurot ehk 6,1 protsenti. Tuleva aasta maksukoormuseks kujuneb 33,6 protsenti SKP-st, mis on jätkuvalt alla Euroopa Liidu keskmise näitaja.

Euroopa rahakott klõpsas kinni — Balti riigid kurvastavad Brexiti pärast >>

Riigieelarve eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot. Eelarve on nominaalselt 130 miljoni euroga ülejäägis ja struktuurses tasakaalus.

Rahanduskomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini sõnul on komisjonil kavas eelnõu menetluse käigus laiapõhjaline arutelu koos ministeeriumide esindajatega, samuti on kavas põhjalikult analüüsida ekspertide esitatud seisukohti.

Eilsel komisjoni istungil olid kesksed kõneained riigieelarve tulude-kulude tasakaal, investeeringud, kaitsekulud ning sotsiaal- ja tervishoiukulud.

Rahanduskomisjon otsustas saata 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (700 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimeseks lugemiseks 17. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) analüüsi koontulemused näitavad majandusseisu ühtlaselt kõrget taset pea kõigi segmentides, kasvanud on usaldus valitsuse majanduspoliitika vastu ning eratarbijate kindlustunne, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Esimese poolaasta statistilised andmed näitavad, et Eesti majanduskasv on võrreldes eelmise aastaga (4,9%) küll aeglustunud, kuid püsib endiselt pikaajalisest potentsiaalist (3%) kõrgemal. Majanduskasvu toetavad nii sisenõudlus kui ka kaupade ja teenuste eksport.

Eesti majandus on heas seisus >>

EKI ekspertide hinnangud pere majandusolukorrale pole viimase aastaga oluliselt muutunud. Suurem osa peredest hindas septembris, et nende majanduslik olukord on sama kui oli 12 kuud tagasi.

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit sõlmisid kokkuleppe, mille alusel on töötasu alammäär 2019. aastal 540 eurot kuus ja tunnitasu 3,2 eurot tunnis, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti eelmisel nädalal.

Eesti Pank
© Sputnik / Вадим Анцупов

Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul peab alampalk olema seotud tööviljakusega. Eesti Panga prognoosi järgi peaks järgmisel aastal tööviljakus kasvama, see võimaldab ka alampalga tõstmist.

Tallinnas jõudis lõpule Eesti, Läti, Leedu ja Poola Euroopa Liidu asjade parlamendikomisjonide esimeeste kohtumine. Kahe päeva jooksul arutasid nad Suurbritannia EL-ist lahkumise võimalikke tagajärgi selle piirkonna riikidele ja Euroopa Liidu kuueaastast rahastuskava, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti esmaspäeval raadio Sputnik autori artikli. 

Brexit on juba tegelikult teoks saanud tõsiasi ja Ühendkuningriik suundub rahulikul sammul Euroopa Liidust lahkuma, seisab artiklis. See minek, mis venib mitme aasta peale, kajastub EL-i kuuluvate riikide kõige erinevamates eluvaldkondades. Ning kujuneb nendele vägagi valuliseks protsessiks, seda eriti postsovetlike riikide jaoks.

Muuhulgas ka sellepärast, et Ühendkuningriik on seniajani olnud üheks peamiseks EL-i eelarve sponsoriks, tema panuseks Euroopa ühiskassasse — kuigi mis siin veel rääkida — oli 14 miljardit eurot. Pärast seda, kui Suurbritannia "rahakraani kinni keerab", kaotab EL-i eelarve 15%, kirjutab autor. 

25
Tagid:
eelnõu, majandus, riigieelarve, rahandusministeerium, Riigikogu rahanduskomisjon, Toomas Tõniste, Tallinn, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega