Rikkuste meri: Venemaa ammutab USA riigivõla Arktika alt, illustreeriv foto

Rikkuste meri: Venemaa ammutab USA riigivõla Arktika alt

171
(Uuendatud 18:43 08.10.2018)
Venemaa maavarasid Arktikas hinnatakse 22 triljonile USA dollarile, mis on võrreldav USA riigivõlaga. Märgitakse, et Arktika maavarade hõlvamisega hakkab tegelema Rosatom, kellele kuulub maailma ainuke tuumajäälõhkujate laevastik. Millal ambitsioonikas projekt täisvõimsusel käima läheb, sellest RIA Novosti materjalis.

TALLINN, 8. oktoober — Sputnik. Ekspertide hinnangul on Arktika põues ligikaudu kümme miljardit tonni naftat (83 miljardit barrelit) ja 1550 triljonit kuupmeetrit maagaasi. Lisaks süsivesinikele on Arktikas rikas plaatina ja haruldaste muldmetallide, vase ja nikli maakide, tantaali, nioobiumi, kulla ja teemantide poolest. On ka riigis defitsiitseid maake.

"Arktika mandrilaval on juba uuritud maavarasid, mis on nõutud nii sise- kui välisturgudel. Täna saame rääkida rohkem kui kümnest puisteainete leiukohast," ütles intervjuus agentuurile RIA Novosti Anton Sergejev, Rosgeoloogia ametlik esindaja.

Šoigu teatas konfliktiohust Arktikas >>

Ekspert rõhutas, et Arktika mandrilava on uuritud äärmiselt ebaühtlaselt, mistõttu on võimalik, et avastatakse veel kümneid uusi maardlaid. Kõikide nende ressursside hõlvamiseks on vaja mitte ainult eritehnikat, vaid ka erivarustust, mis oleks mõeldud töötamiseks karmides Arktika tingimustes. Esialgu maailmas midagi sellist pole. Kuid Venemaal on oma trumbid.

"Me töötleme vee alt kaevandatavaid tahkeid ja raskesti kaevandatavaid mineraale," ütleb Perspektiivsete uuringute fondi töötaja Viktor Litvinenko. Ilmselt saab Arktika maavarade kaevandamise peamiseks projektiks olema nn "Aisberg", mis koosneb viiest omavahel seotud allprojektist.

Проект Айсберг
Projekt "Aisberg"

"Aisbergi" esimene element on seismiliste uuringute kompleks, mis ulatub kuni 400 meetri sügavusele. Töid tehakse vee all, mitte laevadelt, mis saavad piirkonnas viibida vaid paar kuud suvel ja ainult ranniku lähedal.

Teine etapp on veealune energeetikakompleks võimsusega 24 megavatti, mis suudab töötada iseseisvalt, ilma inimese kohalolekuta ja hooldamiseta kaheksa tuhat tundi, see tähendab peaaegu aasta. Eeldatakse, et veealuste akude kasutusiga on 30 aastat.

Projekti kolmas osa on kolme mooduliga robotpuurplatvorm, mis tervikuna kujutab endast asustamata veealust linna, mida juhivad insenerid kaldalt. Jaam hakkab iseseisvalt merepõhja puurima, ette valmistama ja ette andma puurimissegu, paigaldama torusid.

Vene Arktika.
© Sputnik / Вера Костамо

Neljas osa on kõige huvitavam. Tulevikus on see ühendatud allveekatamaraani kompleks. Lisaks kauba tarnimisele tegeleb ta juba paigaldatud seadmete teenindamisega — remont, reguleerimine ja vajadusel demonteerimine ja transportimine rannikuni.

Viies element on spetsiaalne turvasüsteem, mille kohta teavet pole veel avalikustatud ja mis ilmselt ei pruugi ka eelolevatel aastatel avalikkusele kättesaadavaks muutuda.

Tuleb rõhutada, et juba praegu pole "Aisberg" mitte lihtsalt kodumaiste konstruktorite fantastiline idee. Litvinenko sõnul on projekti tehniline dokumentatsioon juba Rosatomile üle antud. See tähendab, et esimeste prototüüpide ehitus algab õige pea. Ilmselt luuakse ühisettevõte, kuhu lisaks Rosatomile kaasatakse ka Gazprom, Rosneft, Ühendatud laevaehitusettevõte ja Rostech.

Jääareen

Lähiaastatel muutub Arktika planeedi kõige tähtsamaks piirkonnaks, kus toodetakse suurem osa süsivesinikest. Esiteks on see tingitud asjaolust, et maailma suurimad nafta- ja gaasiettevõtted vähendasid järsult uute tootmisväljade uurimise kulusid. Reutersi andmetel on 2016. aastal avastatud uute maardlate arv viimase 70 aasta väikseim.

Venemaa ja USA vastasseis Arktikas — kurja juur peitub pisiasjades >>

Energeetikasektori ettevõtted kannavad uute maardlate otsingutesse investeerimisega tohutut kahju, kui nafta ise on odav. Kui nafta hind tõuseb 100 dollarini barreli kohta ja rohkem, tasuvad uuringud end ära, kuid siis aeglustub areneva majandusega riikide majanduskasv, eriti Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas.

Venemaale on kasulik ükskõik milline stsenaarium — konkurentsi vähendamine suurendab kodumaiste energiaressursside osakaalu maailmaturul ja pakub rohkem võimalusi kütusehindade reguleerimiseks, mis aitab arengumaid energiakriisi eest kaitsta, vaatamata võimalikele Lääne sanktsioonidele. 

Alati on ka teine võimalus

Sellega Venemaa ambitsioonid Arktikas ei piirdu. Septembri lõpus kirjutasid Rosatom ja VTB (Vneštorgbank) alla projektide rahastamise memorandumile, mis tagab Põhjameretee aastaringse ekspluateerimise.

"Nende elluviimiseks on vaja luua jätkusuutlik taristu ja selle esimene element — piisav hulk jäälõhkujaid, mis on võimelised transportima maavarasid erinevatel marsruutidel Euroopasse ja Aasiasse," ütles Rosatomi peadirektori asetäitja Kirill Komarov.

VTB juhatuse esimehe asetäitja Valeri Lukjanenko märkis omakorda, et praegu arutatakse LC-60 klassi jäämurdjate ehituse rahastamist ja lõppemas on läbirääkimised maailma suurima, üle 71 000 tonnise veeväljasurvega tuumajäälõhkuja Leader ehitamise rahastamiseks. Välisriikide veoettevõtjate huvi Põhja meretee vastu kasvab hüppeliselt.

Septembri lõpus läbis Arktika esimest korda Taani firma Maersk konteinerlaev. Taanlased tegid testsõidu, et hinnata marsruudi ohutust ja veenduda, et sõiduks Euroopast Aasiasse Põhja Mereteed pidi läheb palju vähem aega kui Vaikse ookeani ja Suessi kanali kaudu.

Põhja Mereteel on muidki eeliseid: laeva prahtimis- ja kütusekulude kokkuhoid, järjekorra puudumine, mitte nagu Suessi kanalis, ja mis kõige tähtsam, navigatsiooni ohutus. Tõepoolest, vaevalt, et Somaalia piraadid Arktikasse lähevad, et jääpankadelt konteinerlaevu röövida.

171
Tagid:
tuumajäälõhkuja, riigivõlg, maavara, tehnoloogia, maagaas, majandus, nafta, tuumajäälõhkujate laevastik, Aisberg, Rosatom, Arktika, USA, Venemaa
Teema:
Arktika (25)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega