Rikkuste meri: Venemaa ammutab USA riigivõla Arktika alt, illustreeriv foto

Rikkuste meri: Venemaa ammutab USA riigivõla Arktika alt

97
(Uuendatud 18:43 08.10.2018)
Venemaa maavarasid Arktikas hinnatakse 22 triljonile USA dollarile, mis on võrreldav USA riigivõlaga. Märgitakse, et Arktika maavarade hõlvamisega hakkab tegelema Rosatom, kellele kuulub maailma ainuke tuumajäälõhkujate laevastik. Millal ambitsioonikas projekt täisvõimsusel käima läheb, sellest RIA Novosti materjalis.

TALLINN, 8. oktoober — Sputnik. Ekspertide hinnangul on Arktika põues ligikaudu kümme miljardit tonni naftat (83 miljardit barrelit) ja 1550 triljonit kuupmeetrit maagaasi. Lisaks süsivesinikele on Arktikas rikas plaatina ja haruldaste muldmetallide, vase ja nikli maakide, tantaali, nioobiumi, kulla ja teemantide poolest. On ka riigis defitsiitseid maake.

"Arktika mandrilaval on juba uuritud maavarasid, mis on nõutud nii sise- kui välisturgudel. Täna saame rääkida rohkem kui kümnest puisteainete leiukohast," ütles intervjuus agentuurile RIA Novosti Anton Sergejev, Rosgeoloogia ametlik esindaja.

Šoigu teatas konfliktiohust Arktikas >>

Ekspert rõhutas, et Arktika mandrilava on uuritud äärmiselt ebaühtlaselt, mistõttu on võimalik, et avastatakse veel kümneid uusi maardlaid. Kõikide nende ressursside hõlvamiseks on vaja mitte ainult eritehnikat, vaid ka erivarustust, mis oleks mõeldud töötamiseks karmides Arktika tingimustes. Esialgu maailmas midagi sellist pole. Kuid Venemaal on oma trumbid.

"Me töötleme vee alt kaevandatavaid tahkeid ja raskesti kaevandatavaid mineraale," ütleb Perspektiivsete uuringute fondi töötaja Viktor Litvinenko. Ilmselt saab Arktika maavarade kaevandamise peamiseks projektiks olema nn "Aisberg", mis koosneb viiest omavahel seotud allprojektist.

"Aisbergi" esimene element on seismiliste uuringute kompleks, mis ulatub kuni 400 meetri sügavusele. Töid tehakse vee all, mitte laevadelt, mis saavad piirkonnas viibida vaid paar kuud suvel ja ainult ranniku lähedal.

Teine etapp on veealune energeetikakompleks võimsusega 24 megavatti, mis suudab töötada iseseisvalt, ilma inimese kohalolekuta ja hooldamiseta kaheksa tuhat tundi, see tähendab peaaegu aasta. Eeldatakse, et veealuste akude kasutusiga on 30 aastat.

Projekti kolmas osa on kolme mooduliga robotpuurplatvorm, mis tervikuna kujutab endast asustamata veealust linna, mida juhivad insenerid kaldalt. Jaam hakkab iseseisvalt merepõhja puurima, ette valmistama ja ette andma puurimissegu, paigaldama torusid.

Vene Arktika.
© Sputnik / Вера Костамо

Neljas osa on kõige huvitavam. Tulevikus on see ühendatud allveekatamaraani kompleks. Lisaks kauba tarnimisele tegeleb ta juba paigaldatud seadmete teenindamisega — remont, reguleerimine ja vajadusel demonteerimine ja transportimine rannikuni.

Viies element on spetsiaalne turvasüsteem, mille kohta teavet pole veel avalikustatud ja mis ilmselt ei pruugi ka eelolevatel aastatel avalikkusele kättesaadavaks muutuda.

Tuleb rõhutada, et juba praegu pole "Aisberg" mitte lihtsalt kodumaiste konstruktorite fantastiline idee. Litvinenko sõnul on projekti tehniline dokumentatsioon juba Rosatomile üle antud. See tähendab, et esimeste prototüüpide ehitus algab õige pea. Ilmselt luuakse ühisettevõte, kuhu lisaks Rosatomile kaasatakse ka Gazprom, Rosneft, Ühendatud laevaehitusettevõte ja Rostech.

Jääareen

Lähiaastatel muutub Arktika planeedi kõige tähtsamaks piirkonnaks, kus toodetakse suurem osa süsivesinikest. Esiteks on see tingitud asjaolust, et maailma suurimad nafta- ja gaasiettevõtted vähendasid järsult uute tootmisväljade uurimise kulusid. Reutersi andmetel on 2016. aastal avastatud uute maardlate arv viimase 70 aasta väikseim.

Venemaa ja USA vastasseis Arktikas — kurja juur peitub pisiasjades >>

Energeetikasektori ettevõtted kannavad uute maardlate otsingutesse investeerimisega tohutut kahju, kui nafta ise on odav. Kui nafta hind tõuseb 100 dollarini barreli kohta ja rohkem, tasuvad uuringud end ära, kuid siis aeglustub areneva majandusega riikide majanduskasv, eriti Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas.

Venemaale on kasulik ükskõik milline stsenaarium — konkurentsi vähendamine suurendab kodumaiste energiaressursside osakaalu maailmaturul ja pakub rohkem võimalusi kütusehindade reguleerimiseks, mis aitab arengumaid energiakriisi eest kaitsta, vaatamata võimalikele Lääne sanktsioonidele. 

Alati on ka teine võimalus

Sellega Venemaa ambitsioonid Arktikas ei piirdu. Septembri lõpus kirjutasid Rosatom ja VTB (Vneštorgbank) alla projektide rahastamise memorandumile, mis tagab Põhjameretee aastaringse ekspluateerimise.

"Nende elluviimiseks on vaja luua jätkusuutlik taristu ja selle esimene element — piisav hulk jäälõhkujaid, mis on võimelised transportima maavarasid erinevatel marsruutidel Euroopasse ja Aasiasse," ütles Rosatomi peadirektori asetäitja Kirill Komarov.

VTB juhatuse esimehe asetäitja Valeri Lukjanenko märkis omakorda, et praegu arutatakse LC-60 klassi jäämurdjate ehituse rahastamist ja lõppemas on läbirääkimised maailma suurima, üle 71 000 tonnise veeväljasurvega tuumajäälõhkuja Leader ehitamise rahastamiseks. Välisriikide veoettevõtjate huvi Põhja meretee vastu kasvab hüppeliselt.

Septembri lõpus läbis Arktika esimest korda Taani firma Maersk konteinerlaev. Taanlased tegid testsõidu, et hinnata marsruudi ohutust ja veenduda, et sõiduks Euroopast Aasiasse Põhja Mereteed pidi läheb palju vähem aega kui Vaikse ookeani ja Suessi kanali kaudu.

Põhja Mereteel on muidki eeliseid: laeva prahtimis- ja kütusekulude kokkuhoid, järjekorra puudumine, mitte nagu Suessi kanalis, ja mis kõige tähtsam, navigatsiooni ohutus. Tõepoolest, vaevalt, et Somaalia piraadid Arktikasse lähevad, et jääpankadelt konteinerlaevu röövida.

97
Tagid:
tuumajäälõhkuja, riigivõlg, maavara, tehnoloogia, maagaas, majandus, nafta, tuumajäälõhkujate laevastik, Aisberg, Rosatom, Arktika, USA, Venemaa