Euroopa rahakott klõpsas kinni - Bati riigid kurvastavad Brexiti pärast, illustreeriv foto

Euroopa rahakott klõpsas kinni - Balti riigid kurvastavad Brexiti pärast

86
(Uuendatud 15:42 08.10.2018)
Kõik algas ometi nii kenasti: suurejoonelised projektid, kõik Venemaa osaluseta, kõik Euroopa rahade eest. Siis aga toimub Brexit ja rahakraanid keeratakse kinni. Võib-olla tuleb Euroliiduski poolelijäävate rajatise tarvis kasutusele võtta "lõputu euroehitise" uus termin.

Vladimir Barsegjan, raadio Sputnik

Tallinnas jõudis lõpule Eesti, Läti, Leedu ja Poola Euroopa Liidu asjade parlamendikomisjonide esimeeste kohtumine. Kahe päeva jooksul arutasid nad Suurbritannia EL-ist lahkumise võimalikke tagajärgi selle piirkonna riikidele ja Euroopa Liidu kuueaastast rahastuskava.

Euroopa soovitab vaestel liikmesriikidel säästlikum olla >>

Ja kui paberil on tegemist tõepoolest kahe eraldi teemaga, siis praktilisel tasandil tuleneb üks otseselt teisest. Brexit on juba tegelikult teoks saanud tõsiasi ja Ühendkuningriik suundub rahulikul sammul Euroopa Liidust lahkuma. See minek, mis venib mitme aasta peale, kajastub EL-i kuuluvate riikide kõige erinevamates eluvaldkondades. Ning kujuneb nendele vägagi valuliseks protsessiks, seda eriti postsovetlike riikide jaoks.

Muuhulgas ka sellepärast, et Ühendkuningriik on seniajani olnud üheks peamiseks EL-i eelarve sponsoriks, tema panuseks Euroopa ühiskassasse – kuigi mis siin veel rääkida – oli 14 miljardit eurot. Pärast seda, kui Suurbritannia "rahakraani kinni keerab", kaotab EL-i eelarve 15%.

Ja kui "vana Euroopa" suured majandused sellega kuidagiviisi toime tulevad, kasvõi sellepärast, et on alati ja kõiges harjunud iseenesele lootma, siis Ida-Euroopa riikidel läheb raskeks. Nemad on harjunud sellega, et Euroopa Liit paljusid nende projekte ja programme doteerib, nüüd aga tuleb sellest rahast loobuda ja suu sekki mööda seada.

Ning see on vähemasti ebameeldiv. Seetõttu tulidki Eesti, Läti, Leedu ja Poola parlamendisaadikud kokku, et arutada kahe otseselt EL-i fondide rahastusega seotud suurprojekti sugugi mitte säravaid perspektiive.

Üks neis projektidest on Rail Baltic, mis näeb ette kiirraudteeliini rajamise Tallinnast Poolani. Eeldatakse, et reisirongid saavad sõita seal kiirusega umbes 240 kilomeetrit tunnis ning kaubarongid kiirusega 120 kilomeetrit tunnis. Projekti maksumus on hinnatud 5,8 miljardile eurole, 85 protsenti sellest summast peavad kaasrahastusena andma Euroopa Liidu struktuurid.

See on Eestile, Lätile, Leedule ja Poolale kahtlemata oluline uute töökohtade loomise ja nende logistilise atraktiivsuse vaatevinklist. Ja muidugi peab see tulevikus suurendama laekumisi nende riikide riigieelarvetesse.

Venemaa valmistub aktiivselt Baltimaade BRELL-ist väljalülitamiseks >>

Ent 2018. aasta juulis ilmusid teated, et projekti rahastust võidakse 30% võrra vähendada ning see tähendab kas projekti külmutamist või venib tema elluviimine vägagi pika aja peale. Koos sellega aga lükkuvad määramatusse tulevikku ka kõik võimalikud majanduslikud tulud Rail Balticust. Kuigi tulude asjus on väljavaated udused. Nii mõnedki eksperdid kinnitavad, et selle raudtee ülalpidamine osutub igal juhul kahjumlikuks ja nõuab märkimisväärseid dotatsioone.

Teiseks ulatuslikuks projektiks, millesse Balti riigid on kaasatud, on nende riikide elektrivõrkude sünkroniseerimine Lääne-Euroopa riikidega ja nende väljalülitamine NSV Liidu aegadest eksisteerivast BRELL-i süsteemist. See projekt on varjamatult poliitiline ja evib Venemaa suhtes demonstratiivset iseloomu ning seetõttu on eelnevalt lubatud, et ka Euroopa Liit toetab seda rahaliselt.

Nüüd aga on seegi suure küsimärgi all, aga protsess on käivitatud ja seda peatada ei ole võimalik. Kuidas sellest keerulisest olukorrast välja tulla, seda arutasidki kohtumisel Tallinnas Eesti, Läti, Leedu ja Poola esindajad, kes ise, tuleb ausalt tunnistada, need probleemid tekitanud ongi. Ja siinkohal ei saa jätta meenutamata ütlust: "Nägite ju oma silmaga, mille soetasite, nüüd õgige, kuni vats rebeneb."

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

86
Tagid:
poliitika, eelarve, rahastus, majandus, Brexit, BRELL, Rail Baltic, EL, Poola, Balti riigid, Suurbritannia
Teema:
Brexit – protsess läks käima (61)