Eesti majandus on heas seisus, illustreeriv foto

Konjunktuuriinstituut: Eesti majandus on heas seisus

17
(Uuendatud 00:43 09.10.2018)
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) analüüsi koontulemused näitavad majandusseisu ühtlaselt kõrget taset pea kõigi segmentides, kasvanud on usaldus valitsuse majanduspoliitika vastu ning eratarbijate kindlustunne.

TALLINN, 8. oktoober — Sputnik. Esimese poolaasta statistilised andmed näitavad, et Eesti majanduskasv on võrreldes eelmise aastaga (4,9%) küll aeglustunud, kuid püsib endiselt pikaajalisest potentsiaalist (3%) kõrgemal. Majanduskasvu toetavad nii sisenõudlus kui ka kaupade ja teenuste eksport, teatas Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Kus Eestis üle kahe tuhande euro palka makstakse >>

Ekspertide paneeli septembrikuu hinnangutest nähtub, et kolmeks suuremaks majandusprobleemiks on oskustööjõu puudus, vähene innovatsioon ja ebapiisav konkurentsivõime. Üldolukorrast oluliselt madalamalt hindasid EKI eksperdid investeeringute olukorda — heaks pidas seda vaid 24% ekspertidest ja halvaks 18%, ülejäänute hinnangul oli seis rahuldav.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ütles, et kuigi ühest küljest tuuakse peamise probleemina välja oskustööjõu puudust, on näha ka seda, et tootmisettevõtete tootmisvõimsused on Euroopa Liidu keskmisest madalamad.

"Tootlikkuse kasvatamiseks on potentsiaali ja riik saab ettevõtetega partnerluses seda koos lahendada ning aidata ettevõtteid uute turgude otsimisel," lausus Tammist.

Minister märkis, et probleemi aitab adresseerida koos Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega oktoobri alguses avatud digidiagnostika meede tööstusettevõtetele, millega suurendatakse ettevõtete teadlikkust digitaliseerimise ja automatiseerimise osas. Meetmes on raha 4,2 miljonit eurot ning kasu saavad sellest 300 ettevõtet. Toetuse saanud ettevõtetele tehakse digidiagnostika, mis annab täpse ülevaate võimalustest digitaliseerida ja automatiseerida tootmisprotsesse ja tõsta seeläbi tootlikkust.

Lisaks digitaliseerimise auditi võimalusele, on KredEx laiendanud pakutava tööstuslaenu tingimusi, mille tulemusel on nüüd suuremal hulgal ettevõtetest võimalik tootmise laienemiseks kapitali kaasata.

Bürokraatiavabamaks ja mugavamaks muudab ettevõtluskeskkonda aga tõhustamiskava, millega vähendatakse ettevõtjate riigiga suhtlemiseks kuluvat aega ning aruandlust.

EKI ekspertide hinnangud pere majandusolukorrale pole viimase aastaga oluliselt muutunud. Suurem osa peredest hindas septembris, et nende majanduslik olukord on sama kui oli 12 kuud tagasi.

EKI prognoosib majanduskasvu aeglustumist ja töötuse kasvu järgnevatel aastatel. 2018. aastaks prognoosib EKI Eesti majandusel 3,6 protsendilist kasvu. Tööpuudus tõuseb 7 protsendini ja keskmine palk 1300 euroni.

Keskmine brutokuupalk oli teises kvartalis 1321 eurot >>

Eelmisel nädalal tutvustati värsket majandusuuringut, millest selgub, et Tallinnas jõudsalt kasvavas Ülemiste City linnakus tegutsevate ettevõtete keskmine töötajate kuupalk tõusis eelmisel aastal üle 2 000 euro, olles 70% kõrgem Eesti keskmisest, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Keskmine brutokuupalk Eestis oli 2018. aasta teises kvartalis 1321 eurot, tõustes eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 6,4%. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1,3 protsendipunkti aeglasem kui eelmises kvartalis.

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit sõlmisid kokkuleppe, mille alusel on töötasu alammäär 2019. aastal 540 eurot kuus ja tunnitasu 3,2 eurot tunnis, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti eelmisel esmaspäeval.

Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul peab alampalk olema seotud tööviljakusega. Eesti Panga prognoosi järgi peaks järgmisel aastal tööviljakus kasvama, see võimaldab ka alampalga tõstmist.

Maailma majandus on ulatusliku kriisi lävel. Põhjuseks on valitsuste ettevõtete, elanikkonna kõrge laenukoormus. Konkreetsete riikide pangasektorite probleemid tekitavad ohtu rahvusvahelisele rahandussüsteemile tervikuna. Globaalne võlasumma ületab juba 233 triljonit dollarit, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti kevadel.

Suurärimees Tõnis Palts arutleb sotsiaalmeediapostituses, kas Euroopa riigid elavad tulevaste põlvede arvelt, samas kui kasvavate laenukoormuste vähendamiseks pole poliitikutel valijalt lihtsalt tellimust.

"Euroopa riikide laenukoormused on hullud ja suurenevad sealjuures, väljaarvatud mõned erandid. Keskmiselt 10 korda kõrgemad suhtes SKP-sse kui Eestil. Justkui ei püütakski vähendada. Justkui kasutades tuntud Eesti folkloori, elab Euroopa teadlikult tulevaste põlvede arvelt," kirjutab Palts ja ja küsib, kas laenukoormust ei suudeta või pigem ei taheta vähendada.

17
Tagid:
majanduspoliitika, analüüs, ühiskond, majandus, eksport, EKI, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Eesti