Ameeriklaste LNG ei paku Saksamaale huvi, illustreeriv foto

Ameeriklaste LNG ei paku Saksamaale huvi

40
(Uuendatud 19:02 08.11.2018)
Saksamaa kui suurim vene gaasi ostja sõltub Venemaast ning Venemaa omakorda Saksamaast kui mahukaimast turust. See on normaalne majanduslik olukord, arutleb RIA Novosti autor.

Natalja Dembinskaja, RIA Noovsti

Vedelgaasi USA-st Saksamaale tarnijad on konkurentsivõimetud — sellest räägitakse Saksamaa LV välisministeeriumi energiapoliitikale pühendatud avalduses. Samas rõhutati ministeeriumis: sõltuvust Venemaast ja tema energiakandjatest, millele osutab Donald Trump, ei eksisteeri. Samal ajal ulatub Venemaa osakaal Saksamaa kütusebilansis, vaatamata püüdlustele tarneid mitmekesistada, juba 50 protsendini.

Suurim turg

2017. aasta tulemuste kohaselt püstitas Gazprom gaasiekspordi absoluutse rekordi – tarned Euroopasse kasvasid kaheksa protsendi võrra. Saksamaa jääb Vene monopolistile suurimaks turuks. Möödunud aastal ostis Berliin Moskvalt 53,4 miljardit kuupmeetrit gaasi – samuti rekord. Ja see pole veel piir.

USA tunnistas, et ei suuda peatada miljardite voolu Venemaale >>

Venemaa energeetikaministri Novaki prognooside kohaselt võib Euroopa lähima kümne aasta sees suurendada vene torugaasi importi 100 miljardi kuupmeetrini – seda omaenese gaasitootmise ja tarbimise kasvu arvelt.

Gaasi terminal Poolas
© Sputnik / Алексей Витвицкий

USA energeetikaministeeriumis lüüakse samal ajal häirekella. Juba 2017. aastal, olles analüüsinud energiaressursside turge kuni 20150. aastani, jõuti ministeeriumis järeldusele, et lähima 20 aasta vältel ei saa Vana Maailm kuidagi läbi ilma Venemaa gaasita. Ei aita Euroopat energiatarnete mitmekesistamine ega USA, tunnistati ametkonnas.

Ent Washington ei jäta katseid olukorra muutmiseks. Trump pelgab, et Saksamaa hakkab saama 60–70 protsenti energiast uue gaasijuhtme Nord Stream 2 kaudu Venemaalt, kuid samal ajal soovib Berliin, et Washington jätkaks riigi kaitsmist idast ähvardava ohu eest. Niisugust asjade seisu nimetas ameeriklaste riigipea "vastuvõetamatuks" ja teatas: EL peab ostma USA-lt LNG-d – omaenese julgeoleku huvides.

Võetakse sealt, kus odavam

Sellegipoolest vastab küsimusele, kas Saksamaale ja Euroopale vaja on ameeriklaste LNG-d, kõige paremini siiski turg. Ei ole vaja, ja põhjus on banaalne: USA vedelgaas on ligi 30 protsenti kallim kui vene torugaas. Saksamaa välisministeeriumi avaldus üksnes kinnitab: Euroopa majanduse vedur ei ole valmis gaasilepinguid politiseerima, nagu secda teevad Poola ja Leedu.

Saksamaa selgitas: me ei loobu USA pärast Vene gaasist >>

"Aga nemad ostavad ameeriklaste LNG-d tühistes kogustes: saabus tanker, ta võeti pidulikult vastu, aga edasi lugu ei lähe. Nii Leedu kui Poola jaoks jääb Gazprom põhiliseks tarnijaks. Vene kontserni osakaal Poola gaasibilansis on peaaegu seesama, mis Saksamaalgi," märgib Venemaa Riikliku Energiaturvalisuse Fonfi juhtivekspert Igor Juškov.

Tema meelest püüavas sakslased vastuseks Trumpi survele palli ameeriklastele tagasi visata, andes mõista, et kui te saate Venemaa torugaasiga võrreldes konkurentsivõimelisteks, vaat siis tulgegi.

"Niisugune avaldus on veel üheks kinnituseks Saksamaa üldseisukohast Nord Stream 2 ja ameeriklaste LNG suhtes," lisab Energeetika Arendusfondi juht Sergei Pikin.

Vedelgaasi pole Euroopale tarvis ka energiaturvalisuse vaatenurgast, kui pidada silmas Washingtoni poolt vallandatud kaubandussõdu. Tagatipuks pole Saksamaal ookeani tagant gaasi saamiseks vajalikku taristut ja see on pigem selle tagajärjeks, et ta peab USA süsivesinike tarneid ebaotstarbekaiks.

Terminalid pole mõeldud USA gaasi jaoks

Juulis lubas Euroopa Komisjoni juht Jean-Claude Juncker, et Euroopa ehitab valmis rohkem terminale loodusliku vedelgaasi importimiseks USA-st. Vaatlejad aga nendivad seejuures, et Euroopa Komisjoni väheke ilustas tegelikkust: Euroopa on tõepoolest valmis LNG terminale ehitama, ent seda mitte ameeriklaste pärast, vaid Hollandi – EL-is suuruselt teise gaasitootja — tootmismahtude edaspidise vähenemise tõttu.

Euroopa Liidu reeglite kohaselt peab igal riigil olema kolm tarneallikat. Venemaa ja Norra kõrval saab kolmandaks LNG terminal, ainult et sinna saabiv gaas võib olla mis iganes, mitte tingimata USA päritolu.

"Ameerika LNG-d eksporditakse praegu ükskõik kuhu, ainult mitte El-i. Enamgi veel, LNG import Euroopasse tervikuna kahaneb. Samas on EL-i käsutuses tehnilised võimalused importi suurendada, kuna vastav taristu on alakoormatud. Uue terminali ehitamine Saksamaal ei muuda sellest aspektist midagi," nendib Riikliku Energiaturvalisuse Fondi gaasiküsimuste peadirektori asetäitja Aleksei Grivatš.

Vastastikune sõltuvus

Mis puudutab Trumpi kinnitusi Saksamaa Venemaast "sõltumatuse" kohta, siis – tegemist on katsega energiakoostöö kulgu politiseerida, leiavad turuanalüütikud. Erinevalt USA-st mängib Venemaa turureeglite kohaselt – pakub tead toodet turuhinnaga ja tagab tarnete kõrgeima usaldusväärsuse. Iga koostöö aga rajaneb vastastikusel sõltuvusel.

"Saksa ettevõtted osalevad kaevandamises Venemaa territooriumil ja Gazprom on saanud vastavalt osakuid müügifirmades. Seetõttu saab Saksamaa sisuliselt osa gaasi omaenese ettevõtetelt, kes töötavad Venemaa territooriumil. Need tarned vormistatakse loomulikult Gazpromi kaudu, sest tema käes on ekspordimonopol," selgitab Juškov.

Niiviisi sõltub Saksamaa – suurim vene gaasi ostja – Venemaast ning Venemaa omakorda Saksamaast kui suurimast turust. See on normaalne majanduslik olukord.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

40
Tagid:
poliitika, LNG terminal, gaas, majandus, Nord Stream 2, Saksamaa, USA, Venemaa
Teema:
Gaas - perspektiivne energia (142)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega