Nord Stream 2 ehitamine käib protestidele vaatamata, illustreeriv foto

Handelsblatt: Nord Stream 2 takistab Ida-Euroopa ajalooline trauma

38
(Uuendatud 12:13 30.09.2018)
Nord Stream 2 ehitamine käib protestidele vaatamata. Miks on paljud Euroopa riigid kategooriliselt gaasijuhtme vastu meelestatud? Poolakad, nagu alati, näevad Moskva tegevuses ohtu oma julgeolekule. Balti riigid ei suuda unustada oma 20. sajandi traumat. Ukraina ja Slovakkia ei taha oma transiidiraha kaotada.

Hans-Peter Siebenhaar, Inosmi, osundusega ajalehele Handelsblatt

Vaieldava gaasijuhtme ehitamine jätkub. Paljude Ida-Euroopa riikide vastuseis Nord Stream 2-le ei nõrgene. Venemaa ja Eesti asuvad kõrvuti. Piir maailma suurima riigiga jääb Tallinnast vaid kahe ja poole tunnise autosõidu kaugusele. Olukorra Euroopa Liidu kirdenurgas määravad 1,3 miljoni elanikuga riigi mõtted ja teod.

"Me oleme tasase maaga riik, millel pole strateegilist sügavust," ütleb Sven Sakkov, valitsusele lähedalseisva Rahvusvahelise Kaitse- ja julgeoleku-uuringute keskuse direktor. Eesti kuulutas end 1990. aastal Venemaast iseseisvaks ja kardab idas olevat suurt naabrit. Seepärast on see EL liikmesriik jätkuvalt vastu gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisele Venemaalt mööda Balti mere põhja Saksamaale.

"Nord Stream 2 on Saksamaa valitsuse kohutavalt vale otsus. See ei ole majandus-, vaid geostrateegiline projekt," ütleb valitsuse konsultant Sakkov, "me oleme selle pärast väga mures."

Politoloog, nagu ka Eesti valitsus, on veendunud, et Venemaa saab oma gaasi igal ajal kasutada "poliitilise relvana". "Nord Stream 2 on üks peamisi probleeme Saksamaa suhetes Balti riikide ja Poolaga. See õõnestab Saksamaa usaldusväärsust," on kaitsevaldkonna ekspert veendunud.

Politoloog "Fort Trumpist": Poola valitsus tunneb halvasti ajalugu >>

Paljud Ida-Euroopa riigid ei lõpeta võitlust Nord Stream 2 vastu. Sel nädalal püüdis Poola saavutada Ameerika Ühendriikide toetust. President Andrzej Duda külastas oma Ameerika kolleegi Donald Trumpi Washingtonis. Kohtumisel Valge majas nõustusid nad kooskõlastama oma jõupingutusi projekti vastu võitlemisel. Nagu Balti riigid, peab ka Poola uut gaasijuhet ohuks oma julgeolekule.

Juba kahe aasta pärast peaks Saksamaale 1,2 tuhande kilomeetri pikkust gaasijuhet mööda saabuma Venemaa gaas. Nord Stream 2, maksumusega 9,5 miljardit eurot, finantseerivad Gazprom, BASF tütarettevõte Wintershall, E.ONi kontsernist eraldunud Uniper, naftafirmad OMV ja Shell, samuti prantsuse energiaettevõte Engie.

Nord Stream 2 täiendab juba olemasolevat gaasijuhet, mida mööda kulgeb Vene gaas Viiburist Saksamaa Läänemere rannikuni. Uue gaasijuhtme lõpp-punkt asub Lubminis Greifswaldi lähedal. Nord Stream 2 kasutuselevõtuga torujuhtme koguvõimsus kahekordistub. Gazprom on maailma suurim gaasitarnija.

Viimane lootus Brüsselil

Balti riikide vene-saksa projektile vastuseisu keskmes on ajalooline trauma. Vaikimisi viidatakse seal Hitleri ja Stalini 1939. aasta mittekallaletungipaktile. Seda Poolale ja Balti riikidele fataalseid tagajärgi kaasa toonud liitu ei ole siiani unustatud. Eriti on mures Eesti. Tallinnas asuva valitsuse viimane lootus on Brüssel.

USA tunnistas, et ei suuda peatada miljardite voolu Venemaale >>

"EL komisjon peaks kontrollima, kas projekt vastab õigusnormidele," ütles Eesti kaitseminister Jüri Luik vestluses Handelsblati korrespondendiga. 52-aastane poliitik on alates 2017. aastast Eesti kaitseminister juba kolmandat korda ja varem on ta olnud välisminister.

Kuid tõsiseid proteste vene-saksa gaasijuhtmele, erinevalt Poolast, ilmselt ei järgne, sest Eesti, Läti ja Leedu sõltuvad nii poliitiliselt, majanduslikult, kui ka sõjaliselt Saksamaast. Saksamaa turvab Balti riikide õhuruumi. "See on suur asi. Oleme selle eest sügavalt tänulikud," ütleb Eesti kaitseminister.

Eesti on Nord Stream 2 vastu olnud algusest peale. "Keskkonnakaitselistel põhjustel oleme keelustanud meie territoriaalvete kasutamise," ütleb valitsuse konsultant Sakkov, "see on poliitiline projekt. Selle eesmärk gaasitarnete möödajuhtimine Ukrainast." Sellega seoses osutab ekspert Venemaa president Vladimir Putini "väga agressiivsele välispoliitikale", mille apogeeks oli rahvusvahelise õiguse rikkumisega Ukraina Krimmi poolsaare hõivamine.

Seepärast on gaasijuhtme kõige innukam vastane Ida-Euroopas just Ukraina. Selle põhjuseks ei ole mitte ainult poliitilised motiivid, nagu Krimmi liitmine või kodusõda riigi idaosas, mida Moskva toetab. Selle taga on suur raha.

Ukraina ja tema läänepoolne partner Slovakkia kardavad kaotada miljardeid dollareid, mida Gazprom maksab neile praegu Venemaa gaasi transiidi eest Austriasse ja teistesse Lääne-Euroopa riikidesse. Üksnes Ukraina saab transiiditasuna umbes kaks miljardit eurot aastas. See Moskva raha on endise Nõukogude vabariigi eelarves oluline tuluallikas.

Progress vastuseisust hoolimata

Nord Stream 2 konsortsium võttis Trumpi ja Duda kohtumise tulemused Washingtonis vastu suure kergendusega. "Asjaolu, et USA ei rakenda Trumpi sõnul Gazpromi projektis osalevatele ettevõtetele sanktsioone, on positiivne," teatas projektis osaleva naftakontserni juhatus. Nord Stream 2 ehitamine jätkub protestidele vaatamata. Taani vastupanu ületamiseks pakkus konsortsium hiljuti välja alternatiivse marsruudi.

Saksamaa selgitas: me ei loobu USA pärast Vene gaasist >>

Kontserni Šveitsi maksuoaasis Zugis paikneva järelevalvenõukogu esimees on venemeelne endine Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder. Endine Austria rahandusminister Hans-Jörg Schelling on käesoleval aastal saanud Nord Stream 2 nõukogu liikmeks. Gazprom juht Aleksei Miller ja Austria naftakompanii OMV tegevjuht Rainer Seele allkirjastatud hiljuti Viinis lepingu, tagades Venemaale gaasitarned 2040. aastani.

"Pärast gaasijuhtme Nord Stream 2 ehituse lõppu on meil võimalik tarbijate huvides muuta gaasivarustuse veelgi usaldusväärsemaks," ütles Miller pärast Austrias toimunud kõnelusi.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

38
Tagid:
trauma, ajalugu, poliitika, majandus, NSV Liit, Gazprom, Nord Stream 2, Saksamaa, Poola, Ukraina, Venemaa, Eesti, Balti riigid
Teema:
Gaas - perspektiivne energia (142)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega