Illustreeriv foto

Der Spiegel: Oma maksesüsteem - Venemaa vabaneb Visa ja MasterCardist

143
(Uuendatud 15:07 29.09.2018)
Erinevatest sanktsioonidest õppust võtnuna mõtleb Moskva nüüd oma maksesüsteemi loomisele. Töösse on lülitunud juba umbes 34 miljonit riigi kodanikku, tõsi mitte alati päris vabatahtlikult, kirjutab Saksa ajakiri der Spiegel.

TALLINN, 29. september — Sputnik. Venelastel on parem aegsasti valmis olla: kui riik rahvusvahelisest SWIFT-süsteemist ära lõigatakse, ei saa see lihtne olema edastab portaal Inosmi.

Venelaste lääne krediitkaartide blokeerimisest saadik on Moskvas töötanud oma maksesüsteemi loomise kallal. Selles töös osaleb umbes 34 miljonit riigi kodanikku, kuigi see osalemine pole tihti eriti vabatahtlik.

Eesti Pank
© Sputnik / Вадим Анцупов

2014. aasta kevadel pidid paljud venelased silmitsi seisma ehmatava olukorraga: Ameerika Visa ja MasterCard hakkasid ette hoiatamata teatud klientide krediitkaarte blokeerima. Kümned tuhanded inimesed ei saanud enam pangaautomaatidest sularaha välja võtta, rahaülekandeid teha ega kaartidega välismaal maksta.

Pangakaartide blokeerimine oli osa Lääne esimesest sanktsioonidelainest, mis kehtestati pärast Krimmi kriisi puhkemist. USA sanktsioonide alla sattusid Venemaa presidendi siseringi kuuluvad inimesed: tema pikaajalised judopartnerid, miljardärid Arkadi ja Boris Rotenberg ning Juri Kovaltšuk, keda Washingtonis nimetatakse "Putini kassiiriks". Ja kuigi nende poolt kontrollitavate pankade suhtes otseseid sanktsioone ei rakendatud, hakkasid Visa ja MasterCard ettevaatusabinõuna blokeerima nende finantsasutuste klientide makseteenuseid. Piirangud kestsid vaid kaks päeva, kuid Kremlile anti selgelt mõista, kui sõltuv on Venemaa finantssüsteem rahvusvahelisest.

Venemaa pangakaart
Pronkssõdur.
© Sputnik / Вадим Анцупов

Reaktsioon ei lasknud end kaua oodata. Kõigepealt kohustas Venemaa valitsus Ameerika maksesüsteeme teostama kõiki makseid läbi uue, Keskpanga kontrolli all oleva operatsioonikeskuse. Kuid see oli alles esimene samm rahvusliku makseautonoomia saavutamiseks. 2015. aastal andis Kreml korralduse luua oma riikliku maksesüsteem "Mir". Alustati ka sama nimega pangakaartide väljastamist. Uus maksesüsteem ei olnud siiski eriti populaarne ja siis näitas valitsus oma võimu. Aasta tagasi võttis Riigiduuma vastu seaduse, mille kohaselt peavad riigiasutused maksma oma teenistujate palgad Venemaa pangakaartidele. See on oluline tegur, sest Venemaal on ligikaudu 30 miljonit riigiteenistujat. Nendele võib juurde lisada üliõpilased, kes viidi samuti kohustuslikus korral üle "Mir" kaartidele. Seega pole midagi üllatavat, et "Mir" klientide arv on kiiresti kasvanud. Vastavalt Venemaa avaliku arvamuse uurimise keskuse ВЦИОМ küsitlustele kasutas 2017. aastal "Mir" kaarti vaid 3% venelastest (4,4 miljonit). 2018. aastaks kasvas nende osakaal 23%-ni (34 miljonit), ütles "Mir" süsteemi direktori asetäitja Sergei Botškarjov.

Siiski ei ole Venemaal kõik Visa ja Mastercard alternatiiviga rahul. Maksete tegemise võimalused sellega on välismaal väga piiratud — kaarti saab kasutada ainult Armeenias. Lisaks esineb probleeme paljude võrgupõhiste müügiplatvormidega ja mobiilimakseid ei saa "Miriga" üldse teha. Selle aasta lõpuks lastakse prognooside kohaselt välja umbes 54 miljonit "Mir" kaarti.

Pärast "Skripalide asja" on paljud hakanud jälle nõudma Venemaa väljaarvamist rahvusvahelisest maksesüsteemist. Rahvusvahelise maksesüsteemi põhipunkt on nn SWIFT-süsteem, mis hõlbustab riikidevahelisi makseid. Ja kuigi selle eraettevõte peakorter asub Belgias, peetakse seda võimsaks instrumendiks ameeriklaste käes, kui jutt on majandussanktsioonidest. Sellel, kes SWIFT-ist välja arvatakse, saab olema väga raske. SWIFT omakorda ei saa endale lubada, et ameeriklased teda blokeeriksid. Sellega seoses teatas Saksamaa välisminister Heiko Maas SWIFTile alternatiivi leidmise vajadusest.

Ukraina pürgi EL-i.
© Sputnik / Алексей Куденко

Et vältida Ameerika sanktsioone Iraaniga tehtava majanduskoostöö eest, on eurooplased, venelased ja hiinlased juba alustanud vastavat tööd. Venemaa SWIFTist eemaldamise idee toetajaid on mitte ainult USAs. See algas pärast Krimmi kriisi puhkemist. Euroopa Parlament isegi toetas 2014. aastal seda sanktsiooni, kuid Euroopa Komisjon oli sellele vastu. Pärast endise spiooni Sergei Skripali mürgitamist Ühendkuningriigis hakkasid mõned inimesed taas selliseid nõudmisi esitama. Venemaa väljaheitmine rahvusvaheliste maksete süsteemist halvendaks kogu riigi territooriumil toimuvat finantstegevust. Kremli jaoks oleks see kahtlemata tõeline õudusunenägu.

SWIFTi alternatiiv – kella 9-17-ni

2017. aastal teatas Venemaa keskpanga juht Elvira Nabiullina, et SWIFTi salajane alternatiiv on valmis. "Oleme edukalt lõpetanud töö oma süsteemiga. Kui peaks juhtuma midagi ettenägematut, jätkuvad kõik SWIFTi operatsioonid probleemideta," ütles ta kohtumisel Vene presidendiga. Projekti nimetati "Finantsteadete edastamise süsteemiks" (SPFS). Kui tõhus see on, jäi pikaks ajaks selgusetuks. Alles 2017. aasta lõpul liitus esimene ettevõte SPFS-ga — Venemaa energiahiid Rosneft. Üleminekuplaanidest SPFS-ile teatas ka Rostech, mis tegutseb peamiselt kaitsetööstuses.

Kuid Lääne vaatlejad on SPFSi võimaluste osas endiselt skeptilised. Seda ei saa nimetada SWIFTi täisväärtuslikuks asenduseks, sest see teostab ülekandeid ainult riigisiseselt. Lisaks toimib süsteem rangelt piiratud aja jooksul — kella 9.00-17.00ni.

Keskpanga sõnul laiendatakse SPFS varsti ka välismaistele finantsasutustele, kuid konkreetsetest plaanidest selles valdkonnas pole teatatud. Ajaleht Izvestia teatel võiks SPFS järgmisel aastal ümber kujundada plokiahela-põhiseks platvormiks, kuid keskpank ei kinnitanud ega lükanud seda teadet ümber. Vaatamata paljudele haavatavustele mängib Moskva teatud strateegilist rolli siseriikliku maksesüsteemi suutlikkuse laiendamisel, leiab Venemaa rahapesuekspert Anna Antipenko.

"Kui kogu finantssektorit SWIFTist välja ei lülitata, leevendab SPFS oluliselt sanktsioonidest tabatud pankade probleeme," ütles ta. SWIFTis osalevad pangad võivad aga olla Venemaa finantstehingute vahendajaks. Antipenko tunnistas siiski, et Moskval ei ole SWIFTi täielikku ühenduse katkestamisel korral efektiivseid vahendeid selle süsteemi asendamiseks. Sellises hädaolukorras oleks SPFS kasutu, kuna see ei ole integreeritud ülemaailmse pangandussidevõrgustikku. Seni piirduvad selle võimalused vaid siseriigiga.

143
Tagid:
SWIFT, pank, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega