Danske Banki rahapesuskandaal, illustreeriv foto

"Venemaa räpane raha" võib Taani uputada

81
(Uuendatud 12:11 25.09.2018)
Eestis rahapesu ümber puhkenud pangaskandaal jäi vaid põgusaks ajaks puhtkohalikuks ilminguks.

Irina Alksnis, RIA Novosti

Läti pangasektori kui vene kapitali jaoks "vaikse sadama" hiljutine faktiline hävitamine oli seotud kohalike finantsstruktuuride uurimisega. Kui said teatavaks ameeriklaste samalaadsed pretensioonid Eesti suhtes, näis esialgu, et seal kordub Läti lugu ja kõik lõpeb rahvuslikul tasandil.

Kuid lugu osutus märksa mastaapsemaks, kuna Venemaalt pärit raha puhtakspesemises sai süüdistuse Taani suurim pank ja Euroopa pangasektori üks tugisambaid — Danske Bank.

EK kutsus uurima Danske Banki rahapesuskandaali >>

Sealtpeale hakkas hooratas erakordselt kiiresti pöörlema selgus, et jutt käib aastate 2007–2015 vältel raha pööritamisest läbi väikese Eesti tema kahekümne riigieelarve suuruse summa ulatuses. Kusjuures lisaks Danske Bankile (kelle peakontor oli toimuvaga täielikult kursis) osalesid mahhinatsioonides säärased maailma rahandushiiud nagu Deutsche Bank, Citibank ja teised.

Skandaal lõõmab päevast päeva üha hoogsamalt. Danske Banki juht Thomas Borgen astus möödunud nädalal ametist tagasi. Panga kapitaliseeritus on 2018. aasta algusest kahanenud enam kui kolmandiku võrra.

Pealekauba on pärast Eesti kaudu kanditud summade avalikustamist (2007. aastast kuni 2015. aastani 234 miljardit dollarit) ohtu sattunud ka kuningriigi enese maine. Nagu teatatakse, on reitinguagentuur S&P teada andnud, et Taani kõrgeim krediidireiting (ААА) võidakse ümber muuta. Senimaani ei ole seda toimunud, ent riik, kelle pangasektor kujutab endast üht rahvusriigi majanduse tugisambaid, on juba päris närvis.

Kui esialgu näitasid põhilist agarust üles ameeriklased, siis operatsioonide tohutu ulatuse (mis hõivab aukoha sedasorti suurimate lugude seas kogu maailmas) ilmsiks tulles lülitusid asjasse ka Euroopa ametkonnad.

Tõsi, on kahtlusi, et viimaste põhiülesandeks ei saa küll süüdlaste karistamine, vaid olukorra võimalikult hoolas silumine.

Lõppude lõpuks on mitmesuguste "arenemata" riikide ja maa-alade kapitali väljavedu ja "puhtakspesemine" juba sajandeid Lääne äritegevuses au sees olnud.

Praegune võitlus kapitalivahendite puhtuse eest langeb hämmastaval kombel ühte konkurentsi järsu teravnemisega antud ressursside osas. Ning otsemaid kerkiski esile säärane mugav moodus rahalised vahendid hästi kiiresti eksproprieerida, põhjendades seda sellega, et need on kuritegelikud või ette nähtud terroristliku tegevuse rahastamiseks või siis kuuluvad autoritaarse ja verise režiimi käsilastele. Tavatingimustes oleks metsikutelt pärismaalastelt nende poolt oma kodumaalt välja viidud raha äravõtmine kulgenud märksa elegantsemalt ja aeglasemalt. Aga aeg ei anna mahti.

Danske raport on vaid osa laiemast uurimisest >>

Lisaks sellele – ja see on isegi palju olulisem – võimaldab antud kampaania konkurente väga kitsaks kujunenud "isuäratavalt" delikaatsete pangatehingute turult välja tõrjuda. Tulemusena on selles küsimuses äärmiselt aktiivsed Ühendriigid saanud erakordselt meelepärase ajendi anda järjekordne hoop Euroopa pangandusele.

Taani Danske Banki juht Thomas Borgen teatas kolmapäeval, et astub panga Eesti harus toimunud rahapesu tõttu tagasi
© Фото : www.danskebank.com

Tasub meenutada, et ameeriklased on juba mitmesuguste süüdistustega virutanud Deutsche Bankile kaela trahvilaviini sadade miljonite dollarite ulatuses. Ning nüüd siis uus, veelgi ulatuslikum võimalus oma liitlastest konkurente – niihästi poliitilisi kui rahanduse vallas – survestada.

Nii et pole midagi üllatavat, kui Euroopa struktuurid teevad mahhinatsioonide uurimise sildi all kõik nendest oleneva, et kaitsa Vana Maailma olulisimaid rahandusinstitutsioone ookeanitaguste partnerite raske ja ülimalt ahne käe eest.

Ühesõnaga, tegemist on klassikalise "lõukoerte purelusega", kus NSVL-i-järgsed jõukal järjel kodanikud, kes on otsustanud hankida oma rahale uue kodumaa ja turvalise varjupaiga vaiksete Euroopa riikide näol, avastavad end käibematerjalina ülemailmse ulatusega geopoliitilises segadikus.

Seejuures ei pruugi kahelda, et nii Euroopa kui ka USA retoorika kujunevad väga sarnaseks ja toimunu peasüüdlaseks määratakse "oma riigi paljaksröövinud" ja "räpase rahaga" lääne pankurite puhtaid hingi määrinud Kreml. Tõsiasja, et Danske Bank on teenindanud kliente eestlasi asjaomaste operatsioonide kahtlasest olemusest teadvalt hoiatanud Venemaa Keskpanga "mustast nimekirjast", ilmselt arvesse ei võeta.

Venemaalt võib toimuvat jälgida teatava rahuloluga – niihästi Lääne kaelamurdvaid klattimisi kui ka endisi kaaskodanikke, kes on otsustanud toetuda tema usaldusväärsusele.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

81
Tagid:
analüütika, krimi, rahapesu, pangandus, majandus, raha, Danske Bank, Taani, Läti, Eesti, Venemaa
Teema:
Danske rahapesuskandaal (40)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega