USA tunnistas, et ei suuda peatada miljardite voolu Venemaale

USA tunnistas, et ei suuda peatada miljardite voolu Venemaale

72
Donald Trumpi vaata et kõige sensatsioonilisem ütlus Vene-Saksa energiakoostöö kohta kõlas pärast USA presidendi läbirääkimisi selle koostöö suurima vaenlasega.

Dmitri Lekuhh, RIA Novosti

Pärast kohtumist Poola presidendi Dudaga märkis ta järgmist. USA-le ei meeldi, väga ei meeldi, kuidas sakslased oma raha kulutavad. Ja talle isiklikult ka ei meeldi see kohe üldse.

Ekspert hindas EL-i võimalusi LNG importimiseks USA-st >>

"Saksa rahva suureks õnnetuseks maksab Saksamaa aastas miljardeid ja miljardeid dollareid oma energia eest Venemaale, võin teile öelda, et ka sakslastele see ei meeldi," kinnitas Ameerika president. Kuid Nord Stream-2 projektis osalevate firmade suhtes sanktsioone ei rakendata, ütles ta ootamatult.

Kõige toredam on asja juures see, et Ameerika Ühendriikide presidendi öeldu on puhtaim, absoluutne ja destilleeritud tõde.

Pole millestki kinni hakata. Ja ka see, et ameeriklastele ei meeldi, kuidas sakslased oma raha kulutavad (ameeriklased suhtuvad üldse igasse nende rahakotist või kontost mööda minevasse dollarisse kui isiklikku solvangusse). Suures osas on tõsi ka see, et ka sakslastele see ei meeldi.

Vähemalt sellele osale "mõjukatest sakslastest" poliitikas, lobitegevuses, meedias ja nii edasi, kes on seotud nn Atlandi solidaarsuse struktuuridega, sealhulgas, muide, Frau Kanzlerin Angela Merkelile "sõltuvus Venemaast" kohe kindlasti ei meeldi. Lihtsalt poliitikud ongi sageli sunnitud tegema mitte seda, mis neile meeldib, vaid seda, mida on vaja. Ja Venemaa gaasi on Saksa majandusele Atlantistide õnnetuseks hädasti vaja. Tuleb niiöelda taluda.

Tõde on ka see, et Saksamaa ei tahaks "maksta miljardeid dollareid" (kuigi vaevalt Trump ise aru sai, kui täpselt ta asja tuuma tabas). Just sellepärast teeb ta luksemburglase Jean-Claude Junckeri suu läbi ettepaneku teha vähemalt osa maksetest eurodes. Ja Venemaa, nuuksudes oma kodumaiste dollarilobistide rinnal, ei suuda ilmselt sellest Saksamaa ja Euroopa taotlusest keelduda.

Ja ka see, et ameeriklased ei rakenda sanktsioone kolmandate riikide firmadele, kes Nord Stream 2 projektis osalevad, pole sensatsioon.

Tuletame meelde, miks. Siin pole midagi keerulist: iga otsus on hinnatavate asjaolude summa, millele lisandub otsustajate meelevaldsus. Nagu eespool juba öeldud, on Venemaa gaas Euroopale eluliselt tähtis, täpsemalt selle loodepoolsele tööstuspiirkonnale. Selgitus on lihtne ja võiks öelda "aritmeetiline": tööstuspiirkonna toodang saab maailmaturul konkurentsivõimeline olla ainult juhul, kui ta kasutab suhteliselt odavat energiat. Ja kes on selle odava energia allikas, kellele see kuulub ja kas seal geisid ahistatakse või mitte, on teisejärguline.

Saksamaa selgitas: me ei loobu USA pärast Vene gaasist >>

Paljude parameetrite põhjal (lisaks maailmakuulsale Saksa kvaliteedile muidugi) jäävad Euroopa tööstustooted oma konkurentidele nii Hiinas kui ka USAs alla. Nii seal, kui seal on maksu- ja sotsiaalne koormus tootmisele väiksem, tööjõud on odavam, sotsiaalkulud madalamad. Põhja-Euroopa tööstuspiirkond lööb maailmaturul läbi ainult tänu kvaliteedile, mainele ja suurele energiamahukusele madala energiahinna juures (sh energiamahukatele seadmetele: robotid "rüüpavad" palju rohkem kui, ärge pange küünilisust pahaks, mehhiklased Tesla tehases).

Ja seda suhteliselt odavat energiat ei anna nendele samadele sakslastele mingi asendav vedelgaas, vaid ainult Venemaa torugaas.

Kuid kas see peataks ameeriklased ja eriti Donald Trumpi? Muidugi mitte. Pigem vastupidi – innustaks. Alati on meeldiv vallutada, kui vallutatav on selle vastu. Kuid eelmisel aastal hakkasid maailma energiaturgudel ilmnema "uued tegurid" ja kõige paljutõotavam ning muljetavaldavam neist oli Jamali vedelgaas.

Vladimir Putin ja Xi Jinping
© Sputnik / Михаил Климентьев

Kõik mõistavad lihtsat tõsiasja, et isegi, kui sakslasi õnnestub tohutute poliitiliste ja majanduslike jõupingutuste hinnaga ning "taanlaste ja teiste rootslaste" abiga sundida gaasitorust loobuma, kuhu siis Venemaa vabanevad gaasimahud suunatakse? Õige, see muudetakse veeldatud maagaasiks. Ja oleks siis ainult Hiina. Mis võiks näiteks takistada Gazpromil, nagu Novatekil Jamalis, ehitada gaasi veeldamistehast "Baltika LNG" Peterburi lähistele, müüa veeldatud gaasi börsidel ja kaugete ameeriklaste äri üle lüüa?

Järelikult ei tasu Vene gaasijuhtme blokeerimine, mitte ainult majanduslikult, vaid ka poliitilised ennast ära. Muide, Euroopa lääneosa tööstuspiirkonna lämmatamisega ei mõjuta Ameerika eriti Venemaad. Vastupidi, nad näitaksid sellega oma Hiina konkurentidele vaid rohelist tuld. Nad võtaksid Venemaa torujuhtmetest tuleva suurima heameelega endale ega varja seda isegi.

See tähendab, et praegustes tingimustes pole Nord Stream 2 blokeerimisel Ameerika äriettevõtte meelest mõtet mitte ainult kulusid, vaid ka eesmärke silmas pidades. Seepärast ei ilmutagi keegi ei Gazpromis, Nord Stream 2-s, Saksamaal ega Austrias mingit muret. Seega, kui mõnele on Washingtoni tahtmatus Venemaa gaasitoruga jännata sensatsioon, siis ehk ainult poolakatele ja Euroopasse kippujatele, keda nagu alati, unustati isegi teavitada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

72
Tagid:
analüütika, majandus, gaasitoru, gaasijuhe, gaas, LNG terminal, Gazprom, Nord Stream 2, Donald Trump, Angela Merkel, Saksamaa, Poola, Venemaa, USA
Teema:
Nord Stream 2 (107)