Vladimir Putin ja Xi Jinping

Üks toru on hea, kaks aga veel parem - Moskva ja Peking lõid käed

95
(Uuendatud 14:26 19.09.2018)
Kohtudes Ida majandusfoorumi käigus Venemaa presidendiga andis Xi Jinping alluvatele korralduse täita võimalikult kiiresti kõik formaalsused "Altai" läänemarsruuti pidi kulgeva gaasijuhtme - või nagu seda nüüd tuntakse – "Sila Sibiri 2" ehitustegevuse alustamiseks.

Aleksandr Lesnõhh, RIA Novosti

Venemaa energeetikaminister Aleksandr Novaki sõnul on Altaid läbiva uue gaasijuhtme kõigis tehnilistes tingimustes juba kokku lepitud, jäänud on vaid "pisut".

Minister lisas, et jutt käib 30 miljardi kuupmeetri tarnimisest aastas. Võrdluseks: "Gazpromi" ja CNPC vahelise lepingu alusel pumbatakse "Sila Sibiri" kaudu aastas 38 miljardit kuupmeetrit gaasi. Eeldatavasti on Venemaale rajatav uus haru praegusest 450 kilomeetri võrra pikem. 

Министр энергетики РФ Александр Новак.
© Sputnik / Сергей Гунеев
Vene Föderatsiooni energeetikaminister Aleksandr Novak

"President Putiniga peetud läbirääkimistel teatas Hiina riigipea Xi Jinping, et andis korralduse viia läänemarsruudi gaasitarnelepingu koostamine lõpule nii kiiresti kui võimalik," teatas Novak Ida majandusfoorumil.

Lääne marsruudil kulgeva gaasijuhtme ehitamisest hakati rääkima juba 2006. aasta algul, kuid raamkokkuleppe allkirjastamiseni jõuti alles kaheksa aasta pärast. Põhjus, miks Peking palub nüüd projekti elluviimist kiirendada, on ilmselge — USA kaubandussõjale vaatamata jätkub Hiina majanduse kiire kasv.

Seega suureneb ka vajadus energia järele: ainuüksi 2017. aastal tõusis maagaasi tarbimine Hiinas 15% (237 miljardi kuupmeetrini aastas) ja 2018. a. esimesel poolel – veel täiendavad 17% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 

See tähendab, et varem või hiljem jääb isegi Altai lisamarsruudist väheks. Ekspertide sõnul kahekordistub sinise kütuse tarbimine Hiinas 2030. aastaks, jõudes tasemeni 480 miljardit kuupmeetrit aastas.

Arvestades kodumaise gaasitootmise tunduvalt aeglasemat kasvu, on ainus viis vajaliku gaasimahu tagamiseks koostöö Venemaaga.

"Meie prognooside kohaselt on aastaks 2035 Vene trassist Hiina tarnitava gaasi vajadus 80 — 110 miljardit kuupmeetrit," märkis Aleksei Miller.

Käised on üles kääritud

Kõige usaldusväärsema energiatarnija staatuse säilitamiseks tuleb Gazpromil oma tootmismahte suurendada.

Just sellega firma praegu tegelebki: Milleri sõnul tõusis tänavune gaasitoodang peaaegu viie protsendi võrra, ulatudes 495 miljardi kuupmeetrini.

Министр энергетики РФ Александр Новак и председатель правления ОАО Газпром Алексей Миллер (справа налево)
© Sputnik / Дмитрий Астахов
Gazpromi juht Aleksei Miller ja energeetikaminister Aleksandr Novak

Seejuures on enamik analüütikutest kindlad, et võimalik on ka 500 miljardi kuupmeetri piiri ületamine.

Torujuhe ei ole ainus viis energiakandjate Hiinasse tarnimiseks. Samaaegselt ühtse gaasitranspordisüsteemi arendamisega suurendab Hiina ka Vene vedelgaasi oste.

Juba eelmisel aastal moodustas veeldatud gaas 19% Gazpromi sinise kütuse koguekspordist.

Teisedki piirkonna riigid laiendavad koostööd Venemaa gaasitootjaga.

Aleksei Milleri ja Lõuna-Korea KOGASi presidendi töökohtumisel Ida majandusfoorumil kuulutati välja muljetavaldavad numbrid – Soul suurendas tänavu Vene vedelgaasi oste ligi 20% võrra.

Kui 2017. aastal saabus Lõuna-Korea terminalidesse 1,9 miljonit tonni Gazpromi kütust, siis ainuüksi selle aasta esimesel poolel tarnisid tankerid Venemaalt 1,2 miljonit tonni LNG-d.

Venemaa gaasist huvitus ka Jaapan. Majandusarengu ministri Maksim Oreškini sõnul tarnis Moskva käesoleva aasta jaanuaris Jaapani turule 668 tuhat tonni vedelgaasi. 

СПГ-танкер ледового класса Arc7 Владимир Русанов с продукцией завода Ямал СПГ в порту Цзянсу Жудун в КНР
© Sputnik / Евгений Одиноков
Arc7 jääklassiga vedelgaasitankur "Dmitri Russanov" Lõuna-Korea sadamas

Ka Tokyo kavatseb oste suurendada: peaminister Shinzo Abe, kes väljendas Ida majandusfoorumil soovi koostööd Moskvaga laiendada, tunnistas, et ülemaailmsel kütuseturul puuduks ilma Venemaata stabiilsus.

"Vene ja Jaapani koostöös Põhja-Jäämerest ammutatav vedelgaas toimib maailmaturgu stabiliseeriva tohutu tegurina," rõhutas Abe.

Ka Vietnami energiaturul avanevad Venemaa jaoks head väljavaated. Septembri alguses Sotšis ametlikul visiidil viibinud kommunistliku partei juht Nguyen Phu Trong allkirjastas Venemaaga vedelgaasi ostude ja elektritootmises gaasi kasutavate ühisprojektide arendamise memorandumi.

Ühendriigid on närvis

Washingtoni hukatuslik majanduspoliitika seab kavandatud maagaasi tootmise ja välismaale tarnimise projektid ohtu. 

Kuigi hetkel tunnevad Ameerika vedelgaasi tootjad end Aasia turul hästi (kogu USA vedelgaas müüakse antud regiooni riikidele), kaob järk-järgult Washingtoni lootus selle kütuseliigi tarnetes esikoht saavutada.

2019. aasta lõpuks kavatsetakse USA maagaasi tootmisvõimsusi kolmekordistada: 3,6-lt 9,6-le miljardile kuupjalale päevas (umbes 100 miljardile kuupmeetrile aastas).

Kui aga, nagu ennustatakse, Venemaa Ameerika Ühendriigid Aasia turult välja surub, ei ole USA-l oma gaasi kellelegi müüa.

Näiteks Euroopas, kellega Washington nii kiivalt arvestab, töötavad vedelgaasi terminalid vaid veerandvõimsusega. Aastal 2019, mil käivitub "Nord Stream 2, võib Euroliidu vajadus USA gaasi järele sootuks kaduda.

Autori arvamus ei pruugi ühtida toimetuse seisukohaga.

95
Tagid:
energiakandjad, Sila Sibiri 2, Sila Sibiri, Nord Stream, energiajulgeolek, Nord Stream 2, LPG terminal, LNG terminal, gaas, tootmine, eksport, majanduskasv, KOGAS, Novatek, CNPC, Gazprom, Nguyen Phu Trong, Aleksei Miller, Maksim Oreškin, Xi Jinping, Aleksandr Novak, Shinzo Abe, Vladimir Putin, Jamal, Sabetta, Altai krai, Korea, Vietnam, Aasia, Jaapan, Euroopa, Hiina, USA, Venemaa
Teema:
Gaas - perspektiivne energia (142)
Samal teemal
Tsingisser: LNG terminalid on Euroopas majanduslikult ebarentaablid
Gazprom tahab Läänemere äärde gaasikeemiakompleksi ehitada
USA nõudis Saksamaalt Nord Stream 2 eest meelehead - käivitub plaan B
USA nõuab Euroopalt elatustaseme langetamist
USA halastab Euroopale, kuid mitte Ukrainale
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega