Eesti ehitusturg kukub ukrainlasteta käpuli, illustreeriv foto

Kinnisvaraekspert: Eesti ehitusturg kukub ukrainlasteta käpuli

89
1Partner Kinnisvara tegevjuhi Martin Vahteri sõnul välisehitajate probleem on selles, et riik tegeleb aktiivselt käputäie sisserännanud IT-meestega, aga ehitajad jäetakse pool-orjadena kahtlaste vahendajate meelevalda.

TALLINN, 17. september — Sputnik. Vahteri sõnul on Eestis praegu kohalikest ehitajatest nii suur puudus, et ilma tuhandete võõrtöölisteta oleks nii hinnad kui valmimistähtajad täiesti kontrolli alt väljas, kirjutab Pealinn.

Martin Vahteri sõnul oleks Eesti ehitusturg ilma Ukraina, Moldova, Poola ja teiste peamiselt endistest idabloki riikidest saabuvate ehitajateta käpuli.

"Ega võõrehitajad pole kehvemad mehed kui eestlased, kes Soomes käivad. Välismaalased teevad pikad tunnid tööd ja küsivad palka mõistlikult," rääkis Vahter.

Tallinnas luuakse välistöölistele teenuskeskus >>

"Lääne poolt või Skandinaaviast me endale ehitajaid kutsuda ei jaksa. Kui soomlased tuleksid siia kortermaja rajama, siis maksaks ruutmeeter praegusest 1000-2000 eurot rohkem," rääkis Vahter ja lisas, et pole põhjust karta, et Eesti enda ehitajad võõramaalaste pärast leivata jääks.

Tööandja Ukraina võõrtöölistest: ei iialgi enam, illustratiivne foto
© Sputnik / Алексей Куденко

"Ehitussektoris on tööd nii palju, et kui probleeme on isegi suure kaubanduskeskuse ehitamisega, siis ehitusmeest üht korterit remontima leida on pea võimatu ning tunnihinnad sektoris on viimaste aastatega kerkinud 30-40 protsenti," rääkis Vahter.

"Välisehitajate probleem on selles, et riik tegeleb aktiivselt käputäie sisserännanud IT-meestega, aga ehitajad jäetakse pool-orjadena kahtlaste vahendajate meelevalda," sõnas Vahter.

"Osa poliitikuid väidab, et Euroopa Liidus elab üle 500 miljoni elaniku ning tööjõu vaba liikumise tõttu peaks nende hulgast töökäsi leidma küll. Probleem on aga selles, et nendest enamuse palgataset ei jaksa me lihtsalt kinni maksta," ütles Vahter.

"Eestiga sarnase palgatasemega riikide ehitajad, näiteks lätlased, leedukad ja poolakad on Inglismaal, Iirimaal või Skandinaaviamaades. Seega, kui tahame mõistliku hinnaga eluaset, jäävadki meie valikutes olulisele kohale ukrainlased ja moldovlased" ütles Vahter.

Tema sõnul puudub reaalsele olukorrale vastav seadusandlus ning kuna nõudlus on olemas, siis kasutatakse maaletoomiseks halle skeeme.

Lääne-Euroopa kirtsutab Idast tulnute peale nina >>

"Sisuliselt tegeleb võõrtöölistega ainult maksuamet, tehes ehitusobjektidele tihedalt reide, aga tegelik probleem on jäik immigratsiooni- ja tööhõivepoliitika. Võõrtöölistel puuduvad sotsiaalsed garantiid ning kui palk maksmata jäetakse, siis pole kuskile kaevata," lisas 1Partneri juht.

Tuhanded eestlased on läinud Soome parema palga ja suurema sotsiaalse kindlustunde pärast, aga Soome asjatundjate sõnul on nüüdseks palgatöötajate tagatisi hakatud märgatavalt vähendama, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti juuli lõpus.

Tööhõive Soomes on praegu 1990-ndate aastate kriisi eelsel tasemel: rohkem kui 75 protsenti tööjõust on tööl ning nagu Eestiski on paljudel aladel tööjõu puudus.

Ühest küljest on selle põhjus hoogne majanduskasv: selleks aastaks prognoositakse kolmeprotsendist kasvu, mida pole ammu olnud, aga teisalt on asjatundjate sõnul tööhõivele kaasa aidanud ka Soome valitsuse otsused: palkade külmutamine, töönädala pikendamine, tööandjate maksukoormuse vähendamine.

Tööjõu väljavool Ukrainast: kodus on hea, aga külas veel parem >>

Eesti Tööandjate Keskliidu kvartaalsest tööjõupuuduse mõõdikust ilmneb, et tööjõuturul on endiselt puudus inimestest. Põud püsib, sõltumata valitsuse soovist näidata, et probleemiga tegeletakse, vahenas uudisteportaal Sputnik Eesti augusti lõpus.

Töötukassa koostab kaks korda aastas tööjõuvajaduse baromeetrit, millest on kasu nii tööandjale, kui tööotsijale. Baromeeter prognoosib lühiajalist tööjõuvajadust ametite lõikes.

89
Tagid:
puudus, ehitaja, ehitus, kinnisvara, võõrtööjõud, tööturg, majandus, 1Partner Kinnisvara, Martin Vahter, Moldova, Poola, Eesti, Ukraina
Teema:
Migratsioon Eestis (89)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega