Illustreeriv foto

Rahandusministeerium ootab 2019. aasta majanduskasvuks 3 protsenti

24
(Uuendatud 19:56 11.09.2018)
Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon 2018. aastal on tugev ning prognoositav ülejääk ulatub 0,8 protsendini SKP-st, teatas Rahandusministeerium.

TALLINN, 11. september — Sputnik. Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu ligikaudu 3,6 protsenti ja 2019. aastal 3 protsenti.

"Eesti majanduse mõõdukas ja tasakaalus kasv jätkub. Töökohti luuakse juurde ja palgasurved püsivad, eelarves on selle valguses oodata ülelaekumist ning maksulaekumiste kasvu," ütles rahandusminister Toomas Tõniste. "Rahandusministeeriumi prognoos on aluseks sügisestele eelarveläbirääkimistele ja mitmed asjad võivad veel muutuda. Kevadises riigi eelarvestrateegias on kokku lepitud, et eelarve tehakse struktuurses tasakaalus ning kuna tulu- ja kuluprognoosid on suve jooksul veidi muutunud, siis tuleb valitsusel selle eesmärgi saavutamiseks lähinädalatel tööd teha," lisas ta.

Eesti Pank
© Sputnik / Вадим Анцупов

Valitsus alustab 2019. aasta riigieelarve läbirääkimisi>>

Aastatel 2019–2022 püsib Eesti majanduskasv 3 protsendi lähedal. Pärast eelmisel aastal toimunud kasvu kiirenemist areneb majandus edaspidi jõukohasemas tempos. Eesti majanduse olukord on hea ja sisemised riskid madalad. Majanduskasvu toetavad nii sisenõudlus kui eksport. Välisnõudluse kasv aeglustub eelmise aastaga võrreldes, kuid püsib üle ajaloolise keskmise.

Eesti erasektor on alates majanduskriisist olnud konservatiivne, vähendades laenukoormust ja kogudes finantspuhvreid. Ettevõtete investeeringute tase on madal, kuid nende kvaliteet kriisieelsega võrreldes parem, kuna teadus-arendustegevuse maht kasvab kiiresti. Elanike tarbimiskäitumine on sissetulekutega võrreldes säästlik ja laenuvõtmine ettevaatlik.

Keskmine palk kasvab mulluse 1221 euroga võrreldes sel aastal 1307 euroni ja järgmisel aastal 1385 euroni. Keskmise palga reaalkasv, mis arvestab hinnatõusu mõju, on tänavu 3,6 protsenti ja järgmisel aastal 3,1 protsenti. Palgatulu kasv on suures plaanis kooskõlas majanduskasvuga.

Tugev majanduskasv loob uusi võimalusi, mistõttu töötajate arvu kasv jätkub nii sel kui järgmisel aastal. Töötajate osakaal tööealisest rahvastikust on jõudnud rekordiliselt kõrgele tasemele. Kuigi tööealise rahvastiku kahanemist on seni aidanud kompenseerida inimeste aktiivsuse tõus, hakkab tööturu arenguid üha enam mõjutama 1990tel vähenenud sündimus ning hõivatute arv hakkab paari aasta pärast vähenema.

Valitsus kiitis heaks Eesti lähteseisukohad Euroopa Liidu eelarve läbirääkimisteks>>

Tööpuudus on madal ning seda ei ole oluliselt suurendanud ka töövõimereform, kuna suur osa reformist mõjutatud inimestest on suutnud soodsa majanduskeskkonna tõttu endale töökoha leida. Tööpuuduse määraks ootame tänavu 5,7 protsenti, mis peaks järgmisel aastal tõusma 6 protsendini. Töövõimereformi mõjudeta võiks järgmisel aastal oodata tööpuuduse langust.

Tarbijahinnad kasvavad tänavu 3,3 protsenti. Hinnatõusu veavad suurenenud energiahinnad, kuid oma osa on ka palgakasvu tõttu kallinevatel teenustel ning maksumuudatustel. Järgmisest suvest alates hinnatõus pidurdub, kuna energiahindade mõju taandub ning maksumeetmete mõju väheneb. 2021–2022 aastaks aeglustub hinnatõus 2 protsendini.

Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon 2018. aastal on tugev ning prognoositav ülejääk ulatub 0,8 protsendini SKP-st. Võrreldes seniste ootustega panustavad positiivselt maksulaekumised ning ka kohalike omavalitsuste eelarve seis on paranenud. Järgnevatel aastatel on ilma valitsuse poolt täiendavaid otsuseid tegemata oodata ülejäägi vähenemist ning puudujäägini jõudmist prognoosiperioodi teises pooles, mis on tingitud nii suurenevatest sotsiaalkulutustest kui ka kasvavatest investeeringutest. Seega tuleb valitsusel RES-is võetud struktuurse tasakaalu eesmärgi nimel veel pingutada.

Eesti kasu EL-i uue eelarve tõukefondidest väheneb tuntavalt>>

Eesti valitsussektori võlakoormus väheneb järgnevatel aastatel ning ulatub 2022. aastaks prognoosi kohaselt 6,2 protsendini SKP-st. Võrreldes möödunud aastaga langeb võlakoormus tänavu 0,5 protsendi võrra 8,2 protsendile SKP-st. Riigieelarve positsioon on lähiaastatel nominaalses ülejäägis ning loob eeldused reservide kogumiseks.

Samas on riigi rahavoog aastatel 2019-2022 negatiivne seoses laenude tagasimaksmise ja finantseerimistehingute rahastamisega. Riigieelarve negatiivset rahavoogu 2019-2021 rahastatakse suures osas reservide arvelt ning eelarvepositsiooni parandamata jätmisel tekiks riigikassal laenuvajadus alates 2021. aastast.

Maksukoormus kahaneb prognoosiperioodi lõpuks 33,1 protsendile ehk ligikaudu 2015. aasta tasemele. 2022. aastaks suureneb palgakasvu mõjul tööjõumaksude osatähtsus ja juriidilise isiku tulumaksu meetmete mõju taandumisel väheneb kapitalimaksude osakaal.

24
Tagid:
majanduskasv, rahandusministeerium, Toomas Tõniste, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega