Elektritootmine mullu suurenes, illustreeriv foto

Elektritootmine suurenes mullu

27
(Uuendatud 12:49 03.09.2018)
Elektrit toodeti 2017. aastal 13 teravatt-tundi, mis on 8% rohkem kui aasta varem. Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest suurenes 2016. aastaga võrreldes 13%.

TALLINN, 3. september — Sputnik. Elektritootmise kasvu mõjutas imporditud elektri osatähtsuse vähenemine eelmise aastaga võrreldes, kusjuures import põhjamaadest vähenes 58%. Kuigi samal ajal vähenes ka elektrieksport eelmise aastaga võrreldes ligi 10%, ületab elektritoodang endiselt tarbimist ehk elektrienergia bilanss oli ülejäägis, teatab Statistikaamet.

Tarbijahindade kuumuutust mõjutas enim elektri kallinemine >>

Eksport Lätti moodustas koguekspordist ligi 80% ja vähenes 2016. aastaga võrreldes 17%. Elektrienergia sisetarbimine püsis stabiilsena kasvades 2017. aastal eelneva aasta võrdluses 1%.

Elektrienergia toodang taastuvatest allikatest on aasta-aastalt suurenenud, kasvades 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 13%. Tuuleenergia toodang suurenes aastases võrdluses 15% moodustades ligi 40% kogu taastuvelektri toodangust. Oluliselt on kasvanud elektri tootmine puitkütustest ja teistest taastuvatest allikatest (10%).

2017. aastal toodeti põlevkivi ligi 22 miljonit tonni. Toodang kasvas varasema aastaga võrreldes ligi kolmandiku. Põhiline osa põlevkivist tarbitakse elektrijaamades ja õlitehastes põlevkiviõli toorainena. Põlevkiviõli toodeti 2017. aastal miljon tonni, mis kasvas aastases võrdluses 40%. Enamik toodangust eksporditi, kusjuures peamised sihtriigid olid Belgia (35%), Holland (31%) ja Rootsi (13%).

Energiaturul olulise kütuseliigina koha leidnud puidugraanulite toodang on jätkuvalt kasvutrendis. 2017. aastal toodeti puidugraanuleid ligi 1,2 miljonit tonni, mis on võrreldes 2016. aastaga üle 30% rohkem. Suurem osa toodangust eksporditi, kusjuures peamised sihtriigid olid Taani (58%) ja Suurbritannia (20%).

Brüsselis allkirjastati Baltimaade elektrivõrgu sünkroniseerimislepe >>

Sisemaiseks vajaduseks imporditi 2017. aastal maagaasi, vedelkütuseid, kivisütt ja koksi. Maagaasi import vähenes aastaga ligi 5% ja seda peamiselt elektrijaamade vajaduse tõttu. Autobensiini sisetarbimine kasvas üle 3% ja diislikütust tarbiti 2% rohkem võrreldes 2016. aastaga.

Peaminister Jüri Ratas sõlmis Läti, Leedu ja Poola riigi- ja valitsusjuhi ning Euroopa Komisjoni presidendiga poliitilise kokkuleppe, kuidas edasi liikuda Balti riikide elektrisüsteemide Mandri-Euroopaga ühildamisega, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti juuni lõpus.

Uuringute põhjal tagab Balti riikidele kõige kõrgema elektrivarustuse kindluse oluliselt suuremate püsikuludeta kaks eraldi vahelduvvoolu ühendust Poola kaudu.

Balti riigid soovivad elektrisüsteemid Venemaa võrgust lahti ühendada ning ühildada Mandri-Euroopaga aastaks 2025.

"Meie elektrisüsteemi lahti ühendamine Venemaa võrgust ning ühildamine Mandri-Euroopaga on väga oluline energiajulgeoleku tagamiseks. Me ei saa sõltuda Venemaa võrgust," selgitas Ratas.

Eestil oleks võimalik vähendada süsihappegaasi heidet 2030. aastaks 40 protsenti võrra võrreldes praeguse arengutrendiga, kui võtta kasutusele kümme Põhjamaades juba toimivat lahendust samas ulatuses, nagu neid seal täna juba on rakendatud, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti aprilli lõpus.

"Eestil on väga suur potentsiaal oma majanduse süsinikumahukust vähendada ja saaksime olla palju ambitsioonikamad, kui praegune arengutrajektoor ette näeb," ütles uurimuse projektijuht Lauri Tammiste Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskusest.

Viljandi maakonnas alustavad tööd kaks päikeseelektrijaama >>

Uuringus välja toodud lahendusteks on päikeseenergia ja maismaa tuuleenergia laialdasem kasutuselevõtt, biomassi kasutamine sooja tootmises, soojuse ja elektri koostootmine, elektrisõidukite ja biokütuse kasutamine transpordis, energiatõhusus hoonetes ja tööstuses, sõnniku käitlemine põllumajandussektoris ning taasmetsastamine.

27
Tagid:
elektrienergia, elekter, taastuvenergia, import, majandus, tootmine, tarbimine, Statistikaamet, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega