Soome pealinn Helsingi

Eestlased on Soomes ühed suuremad kinnisvara ostjad

114
(Uuendatud 09:41 08.12.2019)
Eestlased on ostnud Soomes viimastel aastatel rohkem kinnisvara kui teised välismaalased. Eestlasi võrreldakse Soomes juba soomerootslastega, kirjutab Soome meedia.

TALLINN, 26. august — Sputnik. Eestis on ütlemine, et unistada tuleb suurelt, siis unistused täituvad. Kuivõrd Eestis on võimalused ja sissetulekud väiksemad, siis on saanud Soomest paljude eestlaste jaoks just see koht, kus oma unistusi ellu viia, vahendab portaal Eestinen viitega väljaandele Helsingin Sanomat.

Helsingin Sanomat kirjutab, kuidas aasta tagasi seisis Kati Mihkelsaar (35) Lõuna-Soomes Pornainenis ühe müügis oleva kollase maja ees ja ütles oma mehele Peeter Teesalule (38), et sealt ta enam ei lahku. Maja meeldis, sest seal oli kamin ja toidu tegemiseks leivaahi. Aias oli kasvuhoone, kus saab kasvatada tomateid. Nad võtsid ühendust pangaga ja tegid tehingu ära.

Soome meedia: Vene turistid on kuhugi kadunud >>

Enne seda elas eesti pere Vantaal üürikorteris. Viimastel aastatel on Soomes omale maja ostnud paljud eesti pered. Olukorras, kus venelaste tehingud on vähenenud, on eestlased muutunud kõige suuremateks kinnisvara ostjateks Soomes.

Eestlased ostavad eramaju põhiliselt Lõuna-Soomes Uusimaal ja Vantaal. Möödunud aastal soetasid eestlased Soomes 330 kinnistut, pea kõik eramajad.

Soome pealinn Helsingi
© Sputnik / Михаил Фомичев

Teesalu Soome majaost sai alguse sellest, kui ta kümmekond aastat tagasi Soome ehitajaks tööle tuli. Eestis oli suur tööpuudus ja paljud eestlased asusid elama Soome.

Teesalu käis algul Soome tööle Eestist Põltsamaalt. Mihkelsaar oli üksi väikse lapsega kodus. Laps harjus sellega, et isa on küll olemas, aga käib vahepeal ära. Teesalu räägib, et pikad sõidud seoses tööga on Eestis tavalised, aga talle see ei meeldinud. Tema soov oli tuua pere Soome.

Ida-Soome ülikooli ühiskonnapoliitika professor Laura Assmuth räägib, et kinnisvaraostud on märk eestlaste üha suuremast kinnistumisest Soome. Soomes elab püsivalt juba ligi 50 000 Eesti kodanikku. 2000-ndatel aastatel on eestlaste arv Soomes viiekordistunud, eriti pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga 2004. aastal.

Kui algul läksid eestlased Soome tööle, siis nüüd tullakse üha rohkem elama. See tähendab, et kui vanemad töötavad välismaal, tuuakse lapsed järgi. Assmuthi väitel on see võrreldav 1960-1970-ndate aastatega, mil paljud soomlased läksid Rootsi tööle ja jäidki sinna elama.

Nüüd on sama lugu eestlastega: nad ei tule Soome lihtsalt tööle, vaid elama. Oma kodu soetamine on sellise protsessi loomulik käik ja soome ühiskond soosib seda.

Eestlaste kinnisvaraostud Soomes on sagenenud just viimastel aastatel, samas kui venelaste ostud on järsult vähenenud. Soomes ostavad kinnisvara eesti pered, kes on Soome sisse elanud.

Eestlased küsivad ka remonti vajavaid maju, samas kui soomlased tahavad enamasti täiesti korras uuemat kinnisvara. Paljud eestlased töötavad ise ehituse alal, neil on soov ise teha ja saavad ka oma maja korrastamisega hakkama.

Nii nagu Mihkelsaar ja Teesalu, alustavad paljud eestlased kõigepealt üürikorteris Vantaal. Soome kolides töötas Kati Mihkelsaar EAS-i Helsingi esinduses. Töö sai aga otsa, kui ta oli pärast lapsepuhkust teise lapse kõrvalt tööle läinud.

Siseminister soovitas töökäsi kõigepealt Eestist otsida >>

Teesalu oli töötanud Soome firmas asbestieemaldajana, aga temalgi sai töö otsa. Ta otsustas luua oma firma, kus on tööandja mitmele inimesele. Mihkelsaar töötab samas firmas kodukoristajana. Kuigi töö sai otsa, on ettevõtlikud eestlased loonud omale Soomes ise töökohad ja hakkama saanud.

Oma kodu soetamine või maja ehitamine on Assmuthi väitel nii soomlaste kui eestlaste jaoks üks peamisi elu unistusi.

Kõik eestlased pole tulnud Soome, et jääda. Eesti ja Soome vahet käivad kümned tuhanded eestlased, kelle arv muudkui kasvab. Osa eestlasi on ka tagasi Eestisse läinud, aga teatud valdkondades on palgakäärid nii suured, et tagasi ei tasu minna. On ka neid, kes on läinud tagasi Eestisse, pettunud ja tulnud uuesti Soome.

Mihkelsaare ja Teesalu kodust Pornainenis on Helsingisse tund aega sõitu, aga see eestlasi ei häiri. Autosõidu ajal on võimalik tööst rahuneda. Teesalu on sündinud ja kasvanud maal ning Pornainen on väga sarnane.

Oma maja ost on märk, et pere ei kavatse Eestisse naasta. Vähemalt mitte niipea, kuigi ka Eestis on juba head palgad. Võibolla kunagi pensionipõlves.

Eesti peredel on juba Soomes oma sõbrad ja tuttavad, kelle taust on samasugune. Samal tänaval Pornainenis elab ka teine eesti pere.

Mihkelsaar räägib, et kui Eestist ära kolis, siis naaber meenutas, et ta oli juba 6-aastaselt öelnud, et läheb Soome elama. Ta ise oli selle juba ära unustanud.

Eestlased on Soomes suurim välismaalaste rahvusrühm. Mehed on ametis enamasti ehitusel ja transpordi valdkonnas, naised hoolduse, teenuste ja tervishoiu valdkonnas. Kõrgharidusega spetsialistidest töötab Soomes palju eestlastest arste.

Soomes elab püsivalt võrdselt nii eesti naisi kui mehi. Need, kes Eestist Soome tööle käivad on põhiliselt mehed. Nad on pärit enamasti Eesti maapiirkondadest.

Tuhanded eestlased on läinud Soome parema palga ja suurema sotsiaalse kindlustunde pärast, aga Soome asjatundjate sõnul on nüüdseks palgatöötajate tagatisi hakatud märgatavalt vähendama, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti juuli lõpus.

Rahvusvahelisest uuringust, milles osales 366 139 töötajat ja 6180 värbamiskonsultanti 197-st erinevast riigist, selgus, et kolmveerand kõrgharidusega tööjõust ihkab välismaale ning riik, kus maailma talendid enim töötada sooviksid, on USA. Eesti ei ole oma edetabelikohta nelja aastaga parandanud, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti juuni lõpus.

Kõige enam pakuvad Eesti inimestele huvi Soome, Ameerika Ühendriigid, Rootsi, Suurbritannia, Norra, Saksamaa, Hispaania, Austraalia, Holland ja Kanada.

114
Tagid:
kinnisvara, töö, ühiskond, majandus, Helsingin Sanomat, Lõuna-Soome, Soome, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega