Kui poliitilisel nähtusel ei ole brändi, siis ei ole seda üldsuse teadvuses olemas, illustreeriv foto

"Põrgusanktsioonid" Venemaale: USA analüütikud nimetasid võitja

55
(Uuendatud 19:31 08.08.2018)
Ivan Danilov
Nagu Ameerika show-poliitika igal elemendil, peavad ka Venemaa-vastased sanktsioonid varem või hiljem saama oma äratuntava kaubamärgi. Kui poliitilisel nähtusel ei ole brändi, siis ei ole seda üldsuse teadvuses olemas.

Ivan Danilov, blogi autor Crimson Alter agentuurile RIA Novosti

Seepärast on näiteks Trump juba ise bränd ja sellel kaubamärgil on isegi oma loosung: "Teeme Ameerika taas suureks!" Venemaa-vastastele sanktsioonidele mõeldi välja sama särav ja üsna meeldejääv kaubamärk – "põrgusanktsioonid" (ingl. k. "Sanctions Bill From Hell" – toim). Selle autorsus kuulub Lõuna-Carolina vabariiklasest senaatorile Lindsey Grahamile.

USA kuus senaatorit koostasid uue Venemaa-vastaste sanktsioonide seaduse >>

Ameerika meedia, mis sanktsioonide seaduse eelnõu juba enne selle ametlikku avaldamist näinud on, väidab, et see õigustab täielikult oma mitteametlikku nime. Barclays analüütikud viitasid seaduses esitatud rangete ettepanekute rakendamise "radikaalsele" stsenaariumile. Nende seas on muuhulgas Venemaa riiklike pankade vastaste finantspiirangute kehtestamine.

"Kõige radikaalsema sanktsioonide versiooni järgi, mille kohaselt langevad sanktsioonide alla tehingud kõigi Venemaa riigile kuuluvate pankadega, on tõsised tagajärjed kogu Venemaa majandusele. Mis võib olla veel valusam kui (Venemaa – aut.) suveräänse riigivõla vastu suunatud sanktsioonid," ütles Bloombergile Barclays Capital'i ökonomist Liza Jermolenko Londonis. Barclays analüütilistes märkustes rõhutatakse, et "eelnõu näitab selgelt otsustavust minna soovis Venemaad kahjustada senisest kaugemale."

Väärib märkimist, et russofoobsete senaatorite soovis Moskvat kahjustada ei kahelnud ka varem keegi. Küsimus oli vaid selles, kuivõrd Ameerika eliidi ratsionaalsed esindajad suudavad tagasi hoida nende destruktiivseid ja USA-le endale kahjulikke sanktsioone, kes vihkavad Venemaad ja Donald Trumpi ning on nende vastu kõigeks valmis.

Sanktsioonide kahjulikkuses Ühendriikidele endile on paljudel raske uskuda, sest selge loogika viitab lihtsale põhimõttele: mida karmimad sanktsioonid, seda hullem Venemaale, tema ise aga Ameerikat kuidagi kahjustada ei saa. Seega on sanktsioonid parim viis Venemaa mõjutamiseks. Ja kes arvab teisiti, on "Kremli propaganda" käsilane.

Ron Paul juhtis tähelepanu "Vene sekkumise" tõendite puudumisele >>

Probleem on selles, et kui lähtuda sellisest USA võimaluste ja sanktsioonide tagajärgede tõlgendusest, siis tuleks Kremli propagandistide sirgetesse ridadesse kanda näiteks ka Ameerika endine rahandusminister Jack Lew, kes ministrina Obama teisel valitsemisajal selgitas umbes samale rusofoobidest senaatorite seltskonnale, kes nõudsid "Venemaa ranget karistamist Krimmi ja Süüria eest", et sanktsioonidega ei maksa hoogu minna. Ta tõi välja väga pragmaatilise põhjenduse:

"Meie keskset rolli (maailma finantssüsteemis — aut.) ei tohiks pidada millekski enesestmõistetavaks. Kui välisriigid ja nende ettevõtted tunnevad, et me kavatseme rakendada sanktsioone, eriti teiseseid, ilma nendeks piisava põhjenduseta ja valedel alustel, ei peaks me imestama, kui nad hakkavad otsima võimalusi, kuidas vältida tehinguid USA-s või USA dollarites. Ja mida rohkem me seome dollari või meie finantssüsteemi kasutamist USA välispoliitikale allumisega, seda suurem on oht, et nad hakkavad kasutama teisi valuutasid ja finantssüsteeme. Selline tulemus ei ole Ameerika Ühendriikide huvides ja me peame püüdma seda vältida."

See ei ole Kremli propaganda, mis ütleb, et sanktsioonid kahjustavad USA-d ennast. Need on Barack Obama tipp-rahastaja teesid, mehe, kes suutis veenda Krimmi kõrvakiilust raevunud Ameerika poliitikuid 2016. aastal. Sellest, kas tema järeltulija Stephen Mnuchin sudab samasugust veenmisjõudu ilmutada, nende argumentide väärtus ei muutu. Kui Washington tahab sundida dollari kasutamisest loobuma üht planeedi suurimat nafta ja gaasi eksportijat, siis raskused Venemaa finantssüsteemis saavad olema lühiajalised (või halvemal juhul — keskmise tähtajaga), kuid dollarisüsteemile tekitatud kahju saab olema igavene.

Eraldi tasub käsitleda nn teiseseid sanktsioone — see tähendab piirangutega ähvardamist Euroopa, Hiina ja teiste mitte-USA ettevõteid, mis jätkavad majandussidemeid sanktsioonide all olevate Venemaa ettevõtetega. Vaatleme Iraani olukorda, kus Washington paneb "teisestele" sanktsioonidele suuri lootuseid. Vaatamata teatud edusammudele korraldasid Euroopa riigid Washingtonile tõelise allumatuse pidupäeva.

On vaja nagu õhku: USA luuredirektor leidis Venemaale "kaasosalised" >>

Nii teatas Reuters, et "Saksamaa jätkab vaatamata USA survele Iraani projektidele ekspordi- ja investeeringutagatiste andmist". Veelgi huvitavam on USA majandusväljaandes The Wall Street Journal ilmunu: "Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa valitsused teatasid Iraanile, et nad kaaluvad võimalust Iraani Keskpanga arvete aktiveerimist oma riikide keskpankades finantskanali säilitamiseks Iraani tuumaleppe toetuseks."

Antud juhul lähevad eurooplased "põhimõtte peale välja", vaatamata asjaolule, et Iraani puhul ei saa rääkida Euroopa Liidu elulistest huvidest, vaid pigem soovist kaitsta oma Iraani tehtud investeeringuid ja näidata Washingtonile, et ta ei saa ühepoolselt dikteerida Euroopale tema välispoliitikat. Veelgi enam: NBC ja BBC teatavad, et EL ähvardab juba ametlikul tasandil USA sanktsioonidele alluvaid Euroopa ettevõtteid omapoolsete sanktsioonidega.

Krimm sai Venemaa osaks pärast 2014. aasta märtsis toimunud rahvahääletust
© Sputnik / Сергей Мальгавко

Sellises olukorras on tõenäosus, et EL nõustuks Venemaa rahalise isoleerimisega (riskides näiteks talvel külma jääda) rühma russofoobsete USA senaatorite rahulolu nimel, pehmelt öeldes väike. Lisaks võib teatav osa Ameerika-vastastest Euroopa poliitikutest, nagu näiteks Jean Claude-Junker, pidada Euroopa-Venemaa rahavoogude täielikku dedollariseerumist saatuse kingituseks ja heaks võimaluseks Washingtoni meeleolu rikkuda.

"Põrgusanktsioonid" on kahtlemata väga tõhus poliitiline kaubamärk, kuid nende tegelik tõhusus Moskva vastu on äärmiselt kaheldav. Isegi lääne analüütikud ei usu nendesse eriti. Reitinguagentuuri Moodys analüütik ütles intervjuus Bloombergile: "Venemaa on võimeline pehmendama kõiki uusi sanktsioone, mida USA kehtestada võib. Ameerika Ühendriikide võlakirjadesse investeerimise ja dollari sõltuvuse vähendamise meetmed juba muutsid majandust USA karmide piirangute poolt vähem haavatavaks." See on just see juhus, kus Ameerika reitinguagentuuri arvamusega on raske mitte nõustuda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

55
Tagid:
põrgusanktsioonid, sanktioonid, analüütika, bränd, poliitika, majandus, Donald Trump, USA, Venemaa