USA hakkab Hiinalt partnereid üle ostma, illustreeriv foto

USA hakkab Hiinalt partnereid üle ostma - kui õnnestub

64
(Uuendatud 13:48 03.08.2018)
Uudise peamine sisu on selles, et Ameerika annab raha Vaikse ja India ookeani riikidele (neid tavatsetakse USA-s nüüd nimetada "Indo-Vaikse ookeani tsooniks" - Indo-Pacific), et nad ei võtaks seda vastu hiinlastelt nende grandioosse algatuse "Üks vöö, üks tee" raames.

Dmitri Kossõrev, RIA "Rossija Segodnja" poliitiline vaatleja

Loogika on selge – viimase ajani on Washington selgitanud kõigile ja igaühele, et "Vöö ja tee" põhjustab strateegilist sõltuvust Hiinast ja et just nii levivad autokraatia ja muud Hiina hädad. Mõnikord Ameerika Ühendriigid veenavad, sagedamini aga ähvardavad, tekitavad pingeid, saadavad sõjalaevu… See tähendab, et piitsa hoitakse peos. Aga suuline ja kirjalik vastus sellistel juhtudel on lihtne: Hiina pakub meile arenguteed aastakümneteks ja isegi raha kasulike projektide käivitamiseks, aga teie, ameeriklased, mida teie pakute? Teid ju meie regioonis peaaegu polegi, Hiina aga on.

Hiinale järele ja temast ette jõuda >>

Piits ei tööta eriti ja nüüd on Washington otsustanud proovida präänikut. Pilt saab olema järgmine: kaks suuremat maailmamajandust hakkavad konkureerima rõõmu pärast kellelegi raha anda. Ja kui Hiina kusagil edu saavutab, siis hakkavad Indo-Vaikse ookeani õnneseeni taga ajama rahakastiga ameeriklased ja karjuma: võtke parem meilt. Või vastupidi — taga hakkab ajama Hiina.

"Vöö ja tee" on tohutu projekt, milles osalevad 80 riiki (sealhulgas Venemaa) ja rahvusvahelist organisatsiooni (kaasa arvatud IMF). See näeb ette teede, sadamate ja muu transpordi ja kaubanduse taristu ehitamist Hiinast Euroopasse mitmete paralleelsete ühendusteedena. Projekt eeldab, et esiteks mängib Hiina võtmerolli rahastamisel ja teiseks, et kaubandus, ja seega ka tootmine, hakkavad arenema nii Hiinas, kui ka kogu ülejäänud projektiga hõlmatud ruumis.

Ja nüüd vaatame, mida ütleb selle kohta USA. Siin on mõned väljavõtted Washingtonis peetud India-Vaikse ookeani piirkonna ärifoorumil riigisekretär Michael Pompeo ja teiste peetud kõnedest ja nende kohta meedias ilmunud kommentaarid. Polegi tähtis, kes on selle või teise sõnavõtu autor, sisuliselt on jutt kõikides üks ja seesama.

  • "USA kaitseb teisi riike surveavalduste eest. Seal, kuhu Ameerika läheb, otsime me partnerlust, mitte aga kellegi strateegilist sõltuvust."
  • "Washingtonis on küpsenud mõistmine, et areng, riigikaitse ja diplomaatia peaksid käima käsikäes."
  • "Hiina finantsilised arengumudelid on röövellikud."
  • "Uus algatus on positiivne nägemus sellest, kuidas taastada USA mõju piirkonnas ja nõrgestada kasvavat skeptitsismi USA võimekuse suhtes täita lisaks sõjalise poliitika mõõtmele ka muid piirkondlikke kohustusi."

Üldiselt on "Vöö ja tee" läbi ja lõhki halb ja röövellik lihtsalt sellepärast, et see pole USA poliitika ja midagi tuleb ette võtta.

USA vastualgatust hakati nimetama "Indo-Vaikse ookeani majanduslikuks nägemuseks (IPEV) ja selle organisatsiooniliseks teostajaks saab Rahvusvahelise Arengu ja Finantskorporatsioon (USIDFC). Kõlas arv 60 miljardit dollarit, kuigi mõned uue korporatsiooni ametnikud räägivad ausalt, et Hiinal on raha rohkem ja Ameerika temaga selles võistelda ei suuda, kuid ta hoolitseb projektide keskkonnaalase ja muu (ideoloogilise?) puhtuse eest. Meie ees on midagi tuttavat – tahetakse öelda: "Aga meie tahame teha sedasama, ainult et meie enda oma."

Hiina süüdistas USA-d "psühholoogilises terroris" >>

Niipea, kui Hiina hakkas selle aastatuhande alguses pakkuma Aasia riikidele pikaajalisi arengukavasid (Suure Siiditee idee taaselustamine, mis on täna integreeritud Shanghai koostööorganisatsiooni ideoloogiasse), pakkus USA välisministeerium 2011. aastal välja oma alternatiivse projekti – ikka sellesama "Uue Siiditee". Täna seda haletsusväärset katset isegi keegi enam ei mäleta, kuigi pole kahtlust, et paberil on see asi ikka veel olemas. Hiina idee on aga ületanud Tsentraal-Aasia piiri, kasvanud selleks samaks "Vööks ja teeks" ning seda on hakatud realiseerima.

Pompeo algatus on huvitav kahel põhjusel: see ei ole lihtsalt katse kujundada USA ühtset poliitikat Aasia suhtes tervikuna, vaid peaaegu esimene märk Riigidepartemangu elusolekust kaha aasta jooksult, mis on (võrreldes Clinton ja Obama ajaga) Donald Trumpi valitsemisajal kulgenud väga vaikselt. Teine põhjus on aga selle uue poliitika mõte, õigemini taust: Ameerika Ühendriikide sisemine sünge atmosfäär Hiina jõudmise suhtes maailma liidrite hulka. Hiina ja hiinlaste suhtes toimub Ameerika Ühendriikides täpselt sama, mis Venemaa ja venelaste suhtes. Ja pole veel selge, kummale nendest langeb Ameerika suurem raev.

Hiinlased arvavad, et küllap ikkagi nendele, arvestades eriti praeguse administratsiooni poolt Hiinale välja kuulutatud totaalset kaubandus- ja tariifisõda. Seda tunnevad omal nahal mitte ainult Hiinas elavad hiinlased. Näiteks kirjutab varem USA Kongressi raamatukogu Hiina sektsiooni juhtinud ja nüüd Ameerika-Hiina poliitika fondi president Chi Wang, mees, kes ei ole lihtsalt Ameerika kodanik, vaid kes tegutseb igapäevaselt justnimelt kahe riigi vaheliste suhete vallas.

Tema sõnul on "meie ajalehed on täis lugusid, kuidas Venemaa üritab mõjutada USA valimisi, kuidas teadlasi arreteeritakse Hiina kasuks spioneerimise eest, kuidas tekivad küsimused Ameerika juhtide ja ametnike lojaalsusest. Sellise pinge all ja umbusalduse leviku juures mõtlevad paljud inimesed, kas USA ei ole Venemaale, Hiinale või mõlemale riigile korraga peale surumas uut külma sõda. Ameerika muudab pingete suurendamisega konflikti puhkemise tõenäolisemaks."

Ja edasi veidi isiklikku: "Hirmud ja kahtlused ei piirdu kuulamistega Kongressis, vaid tungivad kõikidesse võimuharudesse ja Ameerika ühiskonna kihtidesse. Nüüd kahtlustatakse isegi Hiina tudengeid ja hiina päritolu ameeriklasi. Ma ei ole kunagi varem end nii tundnud, nagu teeks mu hiina päritolu mind mingil viisil vähem ameeriklaseks või vähem usaldusväärseks inimeseks. USA on minu kodu. Ma elan USA-s juba üle 70 aasta ja olen töötanud USA valitsuse heaks enne pensionile jäämist 50 aastat, kuid ma olen hakanud tundma, et me pole siin teretulnud."

Putin suhetest Xi Jinpingiga ja kaubanduspartnerlusest Hiinaga >>

Seda vastandumist Hiinale (ja Venemaale), kõikidele hiinlastele ja venelastele igal USA territooriumi ruutkilomeetril ja nüüd ka kõikides Indo-Vaikse ookeani piirkondades võib muidugi nimetada ka poliitikaks, kuid samuti ka massihüsteeriaks. Ja kes selle hüsteeria pealt teenivad — näiteks Aasia valitsused, kes naudivad rõõmuga võimalust valida Hiina ja Ameerika raha vahel.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

64
Tagid:
kaubandussõda, poliitika, kaubavahetus, partner, majandus, Indo-Vaikse ookeani tsoon, Indo-Pacific, Mike Pompeo, Donald Trump, Hiina, USA
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega