Illustreeriv foto

Äri ja ei midagi isiklikku: USA naftatootjad tõusid Venemaa kaitsele

43
(Uuendatud 15:17 25.07.2018)
USA kongresmenide laual on seaduseelnõu valimiste kaitsmiseks välise sekkumise ohu eest. Et vältida võimalikku "sekkumist" vahevalimistesse, tahavad kongresmenid karmistada sanktsioone. Neil on kiire: peavad sellega valmis saama enne Trumpi ja Putini uut kohtumist.

TALLINN, 25. juuli — Sputnik. USA naftatööstus käivitab võimsa lobikampaania, et veenda Kongressi loobuma Venemaa-vastaste sanktsioonide edasisest tugevdamisest. Miks ExxonMobil, Shell ja Chevron toetasid Moskvat, kui palju on USA ettevõtted poliitiliselt motiveeritud majanduslikest piirangutest kaotanud ja miks need ebaefektiivsed on — RIA Novosti materjalis.

Ebamäärased kahtlused

Sanktsioonide võimaliku karmistamise põhjus on "Vene sekkumine" 2016. aasta presidendivalimistesse. Esmakordselt kõlasid need süüdistused juba veebruari keskel ja seda, kas on mõtet jätkata nõudmistega, et Moskva on väidetavalt valimistulemusi mõjutanud, ei suuda Trumpi administratsioon ilmselt kuidagi otsustada.

Putini ja Trumpi kohtumine Helsingis>>

Nii teatas Trump kohtumisel Putiniga 16. juulil Helsingis, et ta ei näe mingit põhjust mitte uskuda Vene presidendi kinnitust, et Moskva valimistesse ei sekkunud. Järgmisel päeval ütles ta, et tema keel vääratas ja rõhutas, et ta ei kahtle USA eriteenistuste järeldustes. Nagu märkis hiljem AP, "veendi" Valge Maja juht oma sõnad tagasi võtma. Agentuuri andmetel korraldas administratsioon isegi erakorralise koosoleku, et veenda teda tippkohtumisele järgnenud pressikonverentsil tehtud märkusest loobuma.

AP märkis, et Trumpile püüdsid "mõistust pähe panna" John Bolton, Valge Maja personaliülem John Kelly ja asepresident Michael Pence. Sellele vaatamata nimetas Ameerika riigipea 23. juulil taas Venemaa katset mõjutada valimisprotsessi "väljamõeldiseks".

Nii või teisiti, on kongresmenide laual nn DETER Act – seaduseelnõu USA valimiste kaitsmiseks välise sekkumise ohu eest. Et vältida võimalikku "sekkumist" vahevalimistesse, tahavad kongresmenid karmistada sanktsioone. Neil on kiire: peame sellega valmis saama enne Trumpi ja Putini uut kohtumist, ütles senaator Lindsey Graham.

Võimalikud kaotused?

USA võimud arvutasid kokku, et sanktsioonid on Venemaale maksma läinud miljardeid dollareid.

"Meie hinnangul suutsime me takistada tehinguid rohkem kui kolme miljardi dollari väärtuses. See ongi karistus. See on raha, millest Venemaa eelarve ilma jäi," ütles USA Riigidepartemangu pressiesindaja Heather Nauert.

Aga oma naftatööstuse kahjumeid Kongressis ei meenutata ja riigi suurimad energiasektori ettevõtted annavad häiret. Naftatootjad üritavad Kongressile selgeks teha, et kõigepealt karistatakse sanktsioonidega ebaõiglaselt USA ettevõtteid. Nad on sunnitud loobuma projektidest Venemaal ja nende asemele tulevad teiste riikide konkurendid. Kõige enam kannatas ExxonMobil, konstateerivad portaali Oilprice.com analüütikud.

Te tapate dollari: Rothschildide ajaleht anub Trumpi — lõpeta ometi!>>

Juba 2015. aasta alguseks, seitse kuud pärast sanktsioonide kehtestamist, jäi ettevõttel saamata peaaegu miljard dollarit. Aastal 2018 pidid ameeriklased lahkuma ühisprojektidest Rosneftiga naftaleiukohtade otsimiseks. Exxoni lepingute lõpetamisest tingitud kahjumit hinnati 200 miljonile dollarile.

Rosneftis ollakse valmis toetama Exxoni tagasipöördumist projektidesse niipea, kui selleks tekib seadusandlik võimalus.

Naftagigandid väljendasid muret USA suurenenud sanktsioonide surve pärast Venemaale eelmisel aastal. Venemaa majandusteadlaste hinnangul kaotab USA nafta- ja gaasisektor aastatel 2017-2020 vähemalt sada miljardit dollarit.

Eesmärki ei saavutatud

Selliste hinnangutega nõustuvad ka Ameerika eksperdid. "Sanktsioonidel on kaugeleulatuvad tagajärjed paljudele Ameerika ettevõtetele ja tööstusharudele. Nad kahjustavad Ameerika Ühendriikide huve ja toovad kasu Venemaale," ütles Ameerika naftainstituudi tegevdirektor Jack Gerard. Sama seisukohta jagab ka The Wall Street Journal. Ajaleht kirjutas, et 2014. aastal kehtestatud sanktsioonid ei ole Venemaa naftatööstust eriti kahjustanud.

Aastatel 2016-2017 toodeti Venemaal rekordilised 11 miljonit barrelit päevas ja 2018. aastal suureneb OPECi prognoosi kohaselt nafta ja kondensaadi päevase toodangu maht 11,04 barrelini.

Nagu märkis Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA), saavutab Venemaal naftatootmine 2020. aastaks tõenäoliselt maksimumi ja edaspidi on oht toodangu vähenemisele, kui Venemaa naftaettevõtetel "ei õnnestu tagada järgmise põlvkonna projektidele tehnoloogiat ega rahastust".

Siiani ei ole USA piirangud saavutanud peamist eesmärki — raskendada Venemaa naftatööstuse juurdepääsu arenenud tehnoloogiatele. See on olemas ka Euroopa ettevõtetel, mis on oma projektid Venemaal säilitanud. Nii jätkab Itaalia Eni enne sanktsioonide kehtestamist Rosneftiga loodud ühisettevõte nafta puurimist Musta mere piirkonnas. Ka Prantsuse Total ei keeldunud Jamali LNG-s osalemast — jaanuaris 2018 ostis selle ettevõtte aktsionär esimese partii veeldatud maagaasi.

43
Tagid:
nafta, valimised, sanktsioonid, kongress, Vladimir Putin, Donald Trump, Venemaa, USA
Teema:
Putini ja Trumpi kohtumine Helsingis (46)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega