Illustreeriv foto

Sikkut: maksukoormus ei tõuse, hüvitise saamine läheb lihtsamaks

101
(Uuendatud 14:07 17.07.2018)
Tööõnnetuse tõttu töötajale tekkinud kahjude hüvitamine on kulukas nii töötajale kui ka tööandjale. Vaidlused on pikad, kallid ja keerulised.

TALLINN, 17. juuli — Sputnik. Tööõnnetuskindlustuse teemal on kõlama jäänud tööandjate maksukoormuse võimalik tõus. Tervise- ja tööminister Riina Sikkut kinnitab, et sotsiaalministeeriumi ettepanek on luua tööõnnetuskindlustuse süsteem, mis ei suurenda tööandjate maksukoormust. Üks võimalus selleks on vähendada samal ajal näiteks töötuskindlustusmakset, edastab Sotsiaalministeerium.

Minister rõhutab, et ettepaneku kohaselt saavad tööandjad kindlustusest kaitse suurte kahjunõuete vastu ning töötajatele hüvitatakse tekkinud kahjud senisest lihtsamalt.

"Seistes silmitsi rahvastiku vähenemise ja vananemisega, peame ühiskonnana suutma hoida inimesi tervena ja võimalikult kaua tööturul. Töötajate töövõime säilitamiseks tuleks ennetada tööga seotud tervisekahjustusi ning seda ei tee me riigina piisavalt hästi," sõnab tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Enim õnnetusi juhtus metallitööstuses, illustreeriv foto
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Eestis registreeritakse 4500-5000 tööõnnetust aastas. Seejuures 1200 tööõnnetuse tagajärg on raske kehavigastus. Raskete tööõnnetuste arv on ka aasta-aastalt kasvutrendis. Igal aastal hukkub töökeskkonnas inimesi, kelle surma oleks saanud ja tulnud vältida. Tööõnnetuste tagajärjel jääb aastas tegemata 1,3 miljonit töötundi. Keskmise tööõnnetuse kulu ühiskonnale on ligi 16 000 eurot.

Eesti kaotab tööõnnetuste tõttu 1,3 miljonit töötundi aastas>>

"Tööõnnetuse tõttu töötajale tekkinud kahjude hüvitamine on kulukas nii töötajale kui ka tööandjale. Vaidlused on pikad, kallid ja keerulised. Kahjustada saab tööandja maine. Töötaja peab vaidlema tööandjaga olukorras, kus tema tervis on tööõnnetuse tõttu kahjustatud ning osalemine tööturul ja sissetuleku teenimise võime on piiratud," selgitab Sikkut.

"Paratamatult tuleb seega tõdeda, et tööõnnetuses kannatanu võib kaotada tervisekahjustuse tõttu olulise osa oma sissetulekust ja selle kompenseerimiseks puudub efektiivne hüvitamise süsteem," lisab minister.

Täna on tööandjate motivatsioon töökeskkonda panustada ning tööõnnetusi ennetada piiratud. Kuigi võimalus end vabatahtlikult tööõnnetuste vastu kindlustada on juba tänagi olemas, ei ole tegemist levinud praktikaga ning kindlustuskaitse on vaid üksikutel suurtel ettevõtetel.

Ministri sõnul võiks alternatiivselt töökeskkonda parandada ka tugev riigipoolne järelevalve, kuid sotsiaalministeeriumi ettepanek on taotluslikult just teine võimalus – tööõnnetuskindlustus.

Ettepaneku kohaselt toimuks tööõnnetuskindlustus erakindlustuse põhimõttel. "Seda sellepärast, et lisaks kahjude hüvitamisele, mis on kindlustuse üks peamisi eesmärke, on meie soov, et loodav süsteem panustaks maksimaalselt ka ennetusse ehk süsteem peaks olema selline, mis paneks tööandjaid senisest enam töökeskkonna ohutust tagama ja tööõnnetusi ennetama," märgib Sikkut.

"Hoolimata sellest, et pakume välja lahendusena kindlustuse, oleme avatud ka teistsugustele ettepanekutele. Tuleb saavutada lai ühiskondlik kokkulepe, kus kõik kolm osapoolt — töötajad, tööandjad, valitsus — peavad seda ideed toetama. Ilma selleta ei ole võimalik ühtegi suurt muudatust ellu viia. Ootame oma lahendustega panustama kõiki osapooli, " lisab Sikkut.

Tööõnnetuskindlustuse makse sõltuks ettevõttes varem juhtunud õnnetustest, nende raskusest ning ette võetud ohutusabinõudest.

Balti elektrijaama territooriumil juhtus raske tööõnnetus>>

Eesti Liikluskindlustuse Fondi hinnangul oleks tööandjate kulu tööõnnetuskindlustusele 5-200 eurot töötaja kohta aastas, sõltuvalt nende tegutsemisalast. Nii oleks näiteks jäätme- ja saastekäitluses kulu ligi 160 eurot, töötlevas tööstuses ligi 140 eurot, info ja side valdkonnas 6 eurot.

101
Tagid:
maksukoormus, kindlustus, tööõnnetus, sotsiaalministeerium, tööandja, Riina Sikkut, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega