Euroopa Liiduga liitumisele järgnevatel majandusbuumi aastatel eksporditi Lätti kõige rohkem sõidukeid

Populaarsemate ekspordiartiklite mõju kaubavahetusele Lätiga

37
(Uuendatud 08:28 14.07.2018)
Eesti eksportis 2017. aastal enam kui miljardi euro väärtuses kaupa kolme riiki: Soome, Rootsi ja Lätti. Kui Soome ja Rootsi eksporditi üle miljardi euro väärtuses kaupu juba aastatel 2004 ja 2007, siis Lätiga ületati antud lävi alles 2012. aastal.

TALLINN, 14. juuli — Sputnik. Statistikaamet analüüsis Eesti eksporti Lätti perioodil 2001-2017, et välja selgitada, millist mõju avaldas sellele liitumine Euroopa Liiduga, majandusbuum ja —kriis ning taastunud kaubavahetus. Muutusi ekspordimahtudes analüüsiti suurimate kaubagruppide kaupa.

Eesti eksportis Lätti 2017. aastal 1174,6 miljoni euro väärtuses kaupu. Perioodil 2001-2017 eksporditi Eestist Lätti suuremas mahus viite kaubagruppi. Keskmiselt moodustasid need kaubagrupid antud perioodil ligi 54% koguekspordist ning 2017. aastal 61% koguekspordist.

Uuritava perioodi alguses (2001-2004) olid peamisteks ekspordiartikliteks põllumajandussaadused ja toidukaubad, mis moodustasid keskmiselt 18% koguekspordist Lätti. Põllumajandussaadused ja toidukaubad olid jällegi suurimaks ekspordiartikliks aastatel 2011-2013. Antud toodete eksport kasvas 2010. aastaga võrreldes 80 miljoni euro võrra ehk üle 55%, ent koguekspordist Lätti moodustasid nad sel perioodil 18%, mis jäi algusperioodiga võrreldes samale tasemele.

Eesti ekspordib töötlemata puitu odavalt>>

Põllumajandussaadustest ja toidukaupadest eksporditi keskmiselt igal vaatlusaastal Lätti enim piima ja rõõska koort (10,5 mln eurot), sealiha (8 mln eurot), piiritusjooke ja likööri (7,2 mln eurot) ning rapsi-, rüpsi- ja sinepiõli (7,1 mln eurot). Alkoholi sisaldavad tooted on oluliselt mõjutanud põllumajandussaaduste ja toidukaupade viimaste aastate ekspordi kasvu. Kui 2013. aastal moodustas alkohol vaid 8,1% põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist Lätti, siis 2017. aastal oli selleks väärtuseks 19,5%, kusjuures viimase nelja aasta jooksul on alkoholi eksport kasvanud 1,3 korda (24,3 miljoni euro võrra). Enim on mõjutanud alkohoolsete jookide ekspordi kasvu linnaseõlu (2,3 korda) ning piiritusjookide ja likööri (1,1 korda) eksport.

Euroopa Liiduga liitumisele järgnevatel majandusbuumi aastatel eksporditi Lätti kõige rohkem sõidukeid ning nende osasid ja tarvikuid. Mainitud kaubagrupi eksport Lätti kasvas 2007. aastani, kui sõidukite ning nende osade ja tarvikute ekspordimaht oli kasvanud 220 miljoni euro võrra ehk 2003. aastaga võrreldes 28 korda. Viimase viie aastaga on Lätti eksporditud keskmiselt 145,5 miljoni euro väärtuses sõidukeid ning nende osasid ja tarvikuid, mis moodustas aastatel 2013-2017 Eesti koguekspordist Lätti keskmiselt 12,3%.

Hiina ja Saksamaa ühinevad USA vastu — uus pööre kaubandussõjas>>

Illustreeriv foto
© Sputnik / Константин Чалабов

Alates 2004. aastast on sõiduautod moodustanud keskmiselt üle 67% sõidukite ning nende osade ja tarvikute ekspordist Lätti. Aastal 2007 kasvas sõiduautode eksport võrreldes 2003. aastaga enam kui 88 korda. Sõiduautodest eksporditi enim bensiinmootoriga autosid silindri töömahuga 1,5-3 liitrit.

Finantskriisi ajal (2007-2010) olid olulised ekspordiartiklid mineraalsed tooted (mootorikütus, elektrienergia). Võrreldes 2007. aastaga oli antud kaupade eksport Lätti 2010. aastaks enam kui kolmekordistunud. Mineraalsete toodete ekspordikasv jätkus ka aastatel 2014-2015, kui Eesti eksportis Lätti vastavalt 300,2 ja 291,6 miljoni euro väärtuses mineraalseid tooteid. Aastal 2014 moodustasid mineraalsed tooted 23,1% ja 2015. aastal 24,2% koguekspordist Lätti.

Mineraalsete toodete ekspordi kasvu mõjutasid enim elektrienergia ja mootorikütuste eksport. Kui aastatel 2007-2010 kasvas mineraalsete toodete ekspordimaht 108 miljoni euro võrra, siis elektrienergia eksport suurenes üle 40 miljoni ja mootorikütuste eksport üle 64 miljoni euro. Alates 2014. aastast on oluliselt kasvanud kütuselisandite eksport. Kui 2011. aastal eksporditi kütuselisandeid vaid 150 000 euro väärtuses, siis 2014. aastal oli ekspordimaht üle 28,5 miljoni ning 2015. aastal üle 51,6 miljoni euro.

Lisaks eelnimetatud kaubagruppidele on Eestist Lätti eksporditud väiksemas mahus masinaid ja mehaanilisi seadmeid ning elektrimasinaid ja —seadmeid. Aastani 2005 eksporditi mõlemat kaubagruppi sarnase mahuga — mehaanilisi seadmeid keskmiselt 14,6 miljoni ja elektriseadmeid 14,85 miljoni euro väärtuses. 2005. aastal kahekordistus mõlema kaubagrupi eksport ning kasv jätkus väiksemas mahus. Kasvust hoolimata ei moodustanud kumbki kaubagrupp 10% koguekspordist Lätti.

Läti on olnud üks Eesti tähtsamaid ekspordipartnereid ning liitumine Euroopa Liiduga on oluliselt mõjutanud Eesti ekspordi kasvu Lätti. Eksport kasvas kõige enam viies kaubagrupis, sisekaubagrupi-sisesed kasvud olid tihti seotud vaid mõne kaubaartikliga. Viies peamises kaubagrupis mõjutasid ekspordi kasvu enim põllumajandussaadused ja toidukaubad, sõidukid ning nende osad ja tarvikud ning mineraalsed tooted. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade seas oli suurima eksportmahu kasvuga piim ja rõõsk koor ning erinevad alkohoolsed joogid. Sõidukite kaubagrupis eksporditi Lätti kõige enam bensiinmootoriga autosid mahus 1,5-3 liitrit ning mineraalsetest toodetest elektrienergiat ja mootorikütuseid.

37
Tagid:
eksport, statistikaamet, Läti, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega