Puidu ja puittoodete väljavedu moodustab Eesti kogu ekspordist üle 10%

Eesti ekspordib töötlemata puitu odavalt

55
(Uuendatud 08:07 13.07.2018)
Puidu ja puittoodete väljavedu Euroopa Liidu riikidesse moodustab Eesti kogu ekspordist üle 10%. Värske uuring näitab, et Eesti ekspordib töötlemata puitu odavamalt, kui meie peamised sihtriigid seda toodet keskmiselt sisse ostavad.

TALLINN, 13. juuli — Sputnik. Statistikaamet vaatles töötlemata puidu eksporti Euroopa Liidu riikidesse perioodil 2015-2017.

Töötlemata puit jaguneb värvitud, troopiliseks, okas- ja lehtpuiduks, mis on töötlemata, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud. Eesti ekspordi näitajad põhinevad Eesti ettevõtjate poolt esitatud andmetel ja olulisimate sihtriikide näitajad Eurostati andmetel.

Vaadeldaval perioodil on puidu ja puittoodete eksport kasvanud, samuti on suurenenud selle kaubamärgi osatähtsus kogu ekspordis. Aastal 2017 ületas puidu ja puittoodete eksport Euroopa Liitu miljardi euro piiri.

EV100: Eesti majandussajand on kaotanud liidrid>>

Puidu ekspordi kasvu panustavad peamised kaubaartiklid on küttepuit ja puidugraanulid, mille eksport on kasvanud 2015. aasta 155 miljonilt eurolt 2017. aastaks 200 miljoni euroni. Höövellaudade ning puidust tisleri- ja puusepatoodete (aknad, uksed, liimpuitplaadid) eksport on kasvanud samal perioodil vastavalt 29 ja 26 miljonit eurot.

Kogu puidu ekspordist moodustas töötlemata puidu eksport 2015.–2017. aastal vastavalt 10,9%, 10,2% ja 8,9%, kokku eksporditi töötlemata puitu Eestist Euroopa Liidu riikidesse 99, 95 ja 93 miljoni euro väärtuses ning 2,32, 2,32 ja 2,23 miljonit kuupmeetrit. Kuigi puidu eksport tervikuna on suurenenud, on töötlemata puidu eksport ja osatähtsus puidu koguekspordist hoopis vähenenud. See näitab, et järjest suurem osa puitu töödeldakse ümber Eestis, selle asemel et eksportida seda töötlemata kujul.

Töötlemata okaspuit on lehtpuidust kallim

Troopilise ja värvitud puidu osatähtsus töötlemata puidu koguekspordist on väike (2017. aastal vastavalt 0,3% ja 7,8%), seetõttu vaatleb Statistikaamet lähemalt okas- ja lehtpuidu eksporti Euroopa Liitu.

Kogu töötlemata puidu mahust moodustas okaspuit vastavatel aastatel 52,5%, 53,7% ja 52,8%. Aastal 2017 moodustas töötlemata okaspuidu ekspordist 27% männipuidu ja 70% kuusepuidu eksport. Töötlemata lehtpuidu mahust moodustas 85% kasepuidu eksport.

Vaadeldud perioodil on töötlemata okaspuit olnud töötlemata lehtpuidust kallim. Näiteks 2017. aastal oli kuupmeetri Eestist eksporditava okas- ja lehtpuidu hind vastavalt 44,6 ja 37,7 eurot.

Võrdlus teiste Baltimaadega

Eesti oli 2017. aastal Baltimaade suurim töötlemata okaspuidu eksportija. Töötlemata lehtpuidu eksportimisel olime Läti järel teisel kohal. Nii 2015., 2016. kui ka 2017. aastal oli töötlemata okas- ja lehtpuidu kuupmeetri hind eksportimisel väiksem Läti ja Leedu ekspordihindadest.

2017. aasta andmetel olid töötlemata puidu ekspordil Eesti peamised sihtriigid Rootsi, Soome, Saksamaa ja Läti.

Kaubavahetus oli mullu rekordtasemel>>

Eksport Rootsi on üle kahe korra suurem kui teistesse peamistesse sihtriikidesse. Millist mõju avaldab see Eesti töötlemata okas- ja lehtpuidu ekspordile?

Nii töötlemata okas- kui ka lehtpuidu keskmine kuupmeetri müügihind on Eestil madalam kui Rootsi sisseostetav keskmine kuupmeetrihind. Eestist eksporditud töötlemata okas- ja lehtpuidu kuupmeetri hind on samuti madalam võrreldes selle toote teise kahe peamise sihtriigi, Saksamaa ja Soome, impordihindadega. Nii leht- kui ka okaspuitu on Eesti eksportinud odavamalt, kui meie peamised sihtriigid on importinud.

Eesti väljapanek rahvusvahelisel messil TransRossija
© Foto : Александр Чипурин

Toompargi sügisene ilu>>

Aastatel 2015–2017 on Eesti eksportinud peamistesse sihtriikidesse töötlemata puitu odavamalt, kui on vastavates riikides toote keskmine impordihind. Baltimaades on Eestist eksporditava okas- ja lehtpuidu kuupmeetri hind kõige madalam. Puidu ja puittoodete ekspordi maht Euroopasse on suurenenud, kuid samas töötlemata puidu osatähtsus on vähenenud. Seega on Eestis üha enam hakatud puitu ümber töötlema ja suurema lisandväärtusega töödeldud puitu ning erinevaid puittooteid eksportima.

55
Tagid:
okaspuu, lehtpuu, eksport, puidutööstus, statistikaamet, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega