Konjunktuuriinstituut: Eesti perede rahanduslik olukord on rekordtasemel, illustreeriv foto

Konjunktuuriinstituut: Eesti perede rahanduslik olukord on rekordtasemel

81
(Uuendatud 13:25 11.07.2018)
Kolmapäeval tutvustatud Eesti Konjunktuuriinstituudi 2018. aasta II kvartali konjunktuuri uuringust selgub, et Eesti perede finantsolukord on taaskord paranenud - 53 protsenti peredest saab raha ka kõrvale panna.

TALLINN, 11. juuli — Sputnik. Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) hinnangul on Eesti majanduse hetkeseis juba viiendat kvartalit järjest tugev, jõudes 88 punktini 100-st. Samuti on see kõrgem teistest Balti riikidest ning Põhjamaadest. Lisaks püsib ekspertide hinnangul investeeringute ja eratarbimise olukord positiivsena üle keskmise, vahendab Pealinn.

Ettevõtjad: ümbrikupalkade probleem on süvenenud >>

"Oma osa on selles mänginud ka tulumaksuvaba miinimumi tõusmine 500 euroni, aga tausta on loonud tugev majandus," sõnas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi valdkonna juht Priit Tinits.

Keskmine palk kerkis 1242 euroni, illustreeriv foto
© Fotolia / M. Schuppich

Raha jääb ka säästmiseks

Majanduse head seisu ilmestab ka Eesti perede majanduslik olukord, mis on alates tarbijabaromeetri kasutusele võtmisest 1991. aastal rekordtasemel. Säästa suutvate perede 53-protsendiline osakaal ületab ots-otsaga kokku tulevate perede osakaalu, milleks oli 43%.

"Oma osa on selles mänginud ka tulumaksuvaba miinimumi tõusmine 500 euroni, aga tausta on loonud tugev majandus," sõnas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi valdkonna juht Priit Tinits.

Tarbijate kindlustunde indikaator 2018. aasta juunis on sarnane kolme kuu tagusele uuringule ning endiselt parem pikaajalisest prognoositud keskmisest. Kindlustunne sõltub paljuski sotsiaalsest grupist. Enim tunnevad end kindlalt 16-29-aastased ning kõige vähem üle 65-aastased tarbijad.

Tuleval poolaastal on majanduskliimaindikaatori tulemuste põhjal oodata edasist majandusolukorra paranemist. Võrreldes märtsikuu näitajaga on juunikuu majanduskliimaindikaator kõrgem.

Kolmveerand kõrgharidusega tööjõust ihkab välismaale >>

Probleemideks on väike innovatsioon ja oskustööjõu puudus

EKI ekspertide paneeli juunikuu hinnangutest nähtub, et Eesti kolmeks suuremaks majandusprobleemiks on endiselt vähene innovatsioon, oskustööjõu puudus ja ebapiisav rahvusvaheline konkurentsivõime.

Samas selgub EKI väljaandest Konjunktuur, et Lätis on majandusprobleemid tõsisemad kui Eestis. Võrdlus Lätiga näitab, et Eestis on vähem probleeme ebapiisava nõudlusega, ebapiisava infrastruktuuriga, kapitali vähesusega, keskpanga usaldusväärsusega, sissetulekute kasvava ebavõrdsusega ning korruptsiooniga.

Kuid võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on Eestis rohkem probleeme valitsuse usaldusväärsusega, innovatsiooniga, konkurentsivõimega ja oskustööjõu puudusega.

Ettevõtete konkurentsivõime on paranenud

Eesti ettevõtete konkurentsivõime on viimase kolme kuu jooksul paranenud, tootmise kasvu prognoosivad ettevõtjad enim joogi- ja paberitööstuses, lisaks oodatakse ka eksporttellimuste kasvu. Suurele nõudlusele viitab ka ebapiisav valmistoodete varu.

Riikide rahvusvahelises konkurentsivõime IMD edetabelis on Eesti 31. kohal, mis on võrreldes eelmise aastaga koht madalamal. Samas on aga Eesti 78,5-protsendiline konkurentsivõime võrreldes esimesel kohal oleva USA-ga parim tulemus läbi aegade. Tähtsaimatest kaubanduspartneritest on tänavu Rootsi 9., Soome 16., Leedu 32., Läti 40. ning Venemaa 45. kohal.

IMD konkurentsivõime hindamine tugineb 2017. aasta statistilistele andmetele ja 2018. aasta alguses läbi viidud ettevõtjate küsitluse tulemustele. Projektis osaleb 63 riiki ning Eestis viib seda läbi ja kajastab EKI.

Hinnatõus sööb ära palgatõusu >>

"Eesti peamiste kaubanduspartnerite välisnõudlus on endiselt tugev ja ootused tuleviku suhtes positiivsed," märkis Tinits.

Ta lisas, et juuli lõpust saavad ettevõtted EAS-ist taotleda ka uut laadi väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud välismessitoetust, mis võimaldab erialamessidele välja minna eraldi messiboksiga seniste ühisstendide asemel.

Kolmandik eestimaalasi ei vea palgaga kuu lõpuni välja, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Toetus aitab Eesti ettevõtetel kindlustada oma positsiooni eksporditurgudel ka juhuks kui suurriigid ja Euroopa Liit hakkavad maailmakaubandust reguleerima kaitsetollide kehtestamisega," ütles Tinits.

Faktum-Ariko värske uuringu kohaselt saab 36 protsendil Eesti elanikest palk enne järgmist palgapäeva otsa. Enim on neid, kel jagub sissetulekut vaid kuu esimeseks kolmeks nädalaks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti juuni lõpus.

Rahalisi varusid on 42 protsendil elanikest ja nendest vaid 15 protsenti ei pea sealt kuu lõpus finantse juurde näpistama, vahendab Pealinn. "Seoses tänavuste maksumuudatustega on üldiselt inimeste sissetulekud paranenud," ütles Raha24 juhatuse liige Urmo Kokmann.

Kõige ebakindlamalt oma sissetulekute suhtes tunnevad end kuni 399 eurot kuus ühe pereliikme kohta kuus teenivad leibkonnad. Pikaajalisi varusid on suutnud koguda üle 1200 euro kuus ühe pereliikme kohta teenivad leibkonnad.

81
Tagid:
palk, raha, ettevõtlus, tootmine, ühiskond, rahandus, majandus, uuring, Eesti Konjunktuuriinstituut, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega