Venemaa jääb suurimaks gaasitarnijaks

USA halastab Euroopale, kuid mitte Ukrainale

56
(Uuendatud 10:52 05.07.2018)
Venemaa gaasimonopolil on aeg määratleda oma pikaajaline gaasitrasside strateegiaga. Taktikalisel tasandil on Gazprom juba selgelt alistanud nii transiidiriigid, sanktsioonid, kui ka Euroopa bürokraatia.

Dmitri Lekuhh RIA Novosti jaoks

Nüüd on aeg heita pilk tulevikku ja, nagu ütles ettevõtte juht Aleksei Miller, on väljavaated järgmised. Tõenäoliselt saavutab Gazpromi eksport kaugvälismaale käesoleva aasta lõpuks rekordtaseme — 205 miljardit kuupmeetrit (monopolettevõtte maksimaalne lepinguline gaasitarnete kogumaht kõigi pikaajaliste lepingute lõikes Euroopa ja Türgiga).

Ekspert: Venemaa jääb Euroopa suurimaks gaasitarnijaks >>

Ja see on "uus koordinaatide süsteem, mis tuleb mõtestada juba praegu". Samal ajal kasvab Venemaa monopolettevõte ka "Sila Sibiri" (ehitatav Siberist Hiina kulgev gaasitrass – toim.) võrra. Kui Euroopas rajatavad gaasijuhtmed peavad kompenseerima Ukrainat läbiva "gaasitoru" äralangemist, siis on Hiina on täiesti uus turg, mis tagab objektiivse kasvu. Milleri sõnul on see kasv 2035. aastaks kuni 80 miljardit kuupmeetrit.

Kõigil neil põhjustel tekib Venemaa gaasikontsern simitsi väga konkreetse küsimusega: kas tasub suurendada gaasitarneid Euroopasse ka edaspidi, sest nõudlust justkui on, kuid tarnemarsruudid sinna on ebasobivad ja üsnagi ebamugavad. See kehtib nii Ukraina gaasitranspordisüsteemi, kui ka Poolat läbiva gaasitrassi Jamal-Euroopa (transiidileping lõpeb 2020. aasta märtsis) kohta. Kuid see pole veel kõik.

Nõudlus Vene torujuhtmegaasi järele Euroopas kasvab praeguste hindade juures ja tõenäoliselt jätkab kasvu vähemalt järgmise aastakümnendi jooksul. See ei ole Gazpromi enda, vaid EL analüütikute hinnang. Ja sellistes tingimustes peab Venemaa ettevõte otsustama, kuidas müüa gaasi täiendavalt, üle pikaajaliste lepingutega ettenähtud mahtude.

Valikuid ei ole eriti palju. Kas jätkata nagu varem, see tähendab integreeruda agressiivselt Euroopa majandusse, varustades maksimaalsel hulgal turgusid ja vedada sinna üha rohkem ja rohkem gaasijuhtmeid.

Sest nüüdseks on selge, et Euroopa võtaks ajapikku meelsasti vastu ka "Nord Stream 3" ja ehk isegi "Nord Stream 4". Ja ka Türgi suunda ei tohiks unustada.

Või teine võimalus, talitsedes oma aktiivsust pikaajaliste lepingutega, panustada lühiajalistele või, oletame, praegusele veeldatud maagaasi turule. Seal on palju võimalusi hinnaga mängimiseks. Asi on selles, et pikaajalistel lepingutel on nii eeliseid kui ka ilmseid puudusi. Esiteks tuleb reserveerida lisavõimsusi (ärgem unustagem vajadust vabastada tootmisvõimsused "Silo Sibirile" ja üpriski tõenäolise "Korea koridori" jaoks).

Teiseks, on nüüd selline olukord, et mistahes täiendav pikaajaline leping toob ka uued ja mitte vähemkestvad piirangud seoses äärmiselt ebausaldusväärse "limitroofide transiidiga". Eriti kehtib see muidugi Ukraina koridoris, kuid ka Poolaga pole olukord, ausalt öeldes, palju parem. Rääkimata juba pikaajalisest perspektiivist — Gazprom ei tahaks isegi keskmises perspektiivis üldse tegemist teha nende ägedate kuttidega, kes hiljuti Euroopa Komisjoniga kokkuleppe sõlmisid.

Gazprom tahab Läänemere äärde gaasikeemiakompleksi ehitada >>

Ja küllap kõige tähtsam — Euroopa on äärmiselt ebaühtlane ning peaaegu ühepoolne ja kaugeltki mitte Gazpromi kasuks järsu turu kõikumise taustal toimunud pikaajaliste lepingute muutmine viimase kümnendi alguses, mis tekitas teatud kahtlusi Euroopa tarbijatega sõlmitavate pikaajaliste lepingute kindluse osas tulevikus.

On veel üks üsna ootamatu tegur — võimalikud kokkulepped Ameerika Ühendriikidega. Praegu näevad Ühendriigid Euroopa majandustes mitte niivõrd liitlast kui otsest konkurenti. Kuid samal ajal, hoolimata nende karmist retoorikast ja protektsionistlikest tollidest, ei kavatse nad hoopiski hävitada Euroopa majandust üldse, sest nad vajavad endiselt Euroopa turgu.

Seepärast püstitatakse ülesanne lihtsalt ja president Trumpi suu läbi üsnagi ametlikult: kaubandusbilansi tasakaalustamine ja vähemalt kaubandusbilansi puudujäägi kõrvaldamine. Parem oleks muidugi kaubavahetuse bilanss hoopiski USA kasuks pöörata, kuid jäägem reaalsuse piiridesse, härrased.

Te küsite, mis Gazprom siia puutub? Ja tema pikaajalised gaasijuhtmelepingud Euroopa ja Türgiga? Tegelikult on asi lihtne. Eelmisest administratsioonist jäänud ameeriklastest idealistid tahaksid kindlasti Venemaa ära suretada ja ideaalis kõik gaasijuhtmed kinni panna, välja arvatud need, mis transiidina Ukrainat läbivad. Aga Ameerika realistidel, samuti Ameerika tööstusele on üsna ükskõik, kuidas Venemaa torugaasi mahtusid Euroopas piirata.

Teatud kokkulepete (võimalik, et isegi mitte avalike) saavutamise korral Moskvaga on nad heameelega nõus aitama "neil neetud venelastel" kutuks teha mitte uued gaasijuhtmed, vaid just nimelt Ukraina transiidi.

Kusjuures pole välistatud, et koos kogu Ukraina projektiga, mis ei anna siiamaani nagunii mingit kasumit, vaid on selgelt kahjumlik.

Ühesõnaga, Gazprom seisab äärmiselt olulise ekspordistrateegia vastuvõtmise lävel ja mitte ainult tema, vaid ka kogu riigi jaoks. Ja tema poolt lahendada tulevad küsimused on palju olulisemad kui õnnetu Ukraina gaasitranspordisüsteemi saatus.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

56
Tagid:
eksport, analüütika, gaas, majandus, Gazprom, Aleksei Miller, Hiina, Ukraina, Euroopa, USA, Venemaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega