Idapiiri ehitus ja hooldus lähevad kokku maksma 320 miljonit eurot, illustreeriv foto

Idapiiri ehitus ja hooldus lähevad kokku maksma 320 miljonit eurot

32
(Uuendatud 16:57 04.07.2018)
Siseministeeriumi andmetel kujuneb Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri taristu ja tehnilise seire süsteemi väljaehitamise maksumuseks 11 aasta jooksul orienteeruvalt 250,3 miljonit eurot, millele lisanduvad hooldus- ja ülalpidamiskulud aastani 2026 täiendavalt 70 miljonit eurot.

TALLINN, 4. juuli — Sputnik. Idapiiri väljaehitamise ja hooldus- ning ülalpidamiskulude jaoks on praegu katteallikaid kokku 96,8 miljonit eurole. Hinnangute kohaselt on vaja 320,3 miljonit eurot, mistõttu tuleb siseministeeriumi haldusalasse planeerida rahandusministeeriumi sihtotstarbelise reservi lisaraha 223,5 miljoni euro ulatuses, selgub BNS-i info põhjal siseministeeriumi arvutustest, vahendas Pealinn

Ratas: idapiiri ehitustööd peavad igal juhul jätkuma >>

Idapiiri ehitamiseks on kokku juba kasutatud ja edaspidiseks planeeritud katteallikad 71 miljonit eurot, mistõttu vajab siseministeerium täiendavalt 179,3 miljoni eurot. Piiri hooldus- ja ülalpidamiskulude prognoositav vajadus kuni 2026. aastani on 70 miljonit eurot, mis ületab varasemat hinnangut 15,2 miljoni euroga.

Aastast 2027 on prognoositavad aastased ülalpidamiskulud 15-16 miljonit eurot, rahandusministeeriumi sihtotstarbelisse reservi on kuni 2026. aastani planeeritud kuludeks 25,8 miljonit eurot ehk lisaks on reservi vaja 44,2 miljonit eurot.

Ekspertide hinnangul kujuneb idapiiri maksumuseks 2017. aasta hindadega 188-194 miljonit eurot, mis jääb samasse suurusjärku tänavu veebruaris avaldatud prognoosile. Kuid ehitushindade kasv ja plaanitust viis aastat kauem kestev ehitusperiood võivad tõsta piiri rajamise maksumust veel umbes 62 miljoni euro võrra. Samuti tuleb arvesse võtta, et piiritaristu väljaehitamise lõplik maksumus kujuneb ehitushangete tulemusena.

Siseministeerium küsis Riigi Kinnisvara AS-ilt (RKAS) mahu- ja kuluhinnangut piiritaristu väljaehitamise projektile. RKAS-i poolt riigihangete põhjal arvutatav ehitushinnaindeks näitab viimase viie aasta jooksul ehitushindade kasvu keskmiselt 7 protsenti aastas.

Samas on riigipiiri ehitusmaksumuse kallinemine RKAS-i hinnangul mõnevõrra aeglasem kui hoonete puhul, kuna tegemist on rajatistega ning valdava osa ehitusmaksumusest moodustavad mehhanismide ja täietmaterjalide maksumused, mille hinnad ei kasva tõenäoliselt ehitiste hinnaga võrreldes sama kiiresti.

Kallim idapiir: Vaheri pädevus on kahtluse all >>

RKAS-i hinnangul kallinevad idapiiri ehitusel riigimaanteede taastamise kulud 2,8 miljoni euro võrra, täiendavad juurdepääsuteed 2,6 miljoni ning tehnosüsteemid 4,5 miljoni euro võrra.

Kaevete, täidete ja pinnakatete ühikuhinnad kallinevad 5 kuni 8 protsenti keerulise logistika tõttu. Mõnevõrra odavnevad piirdeaiad ja pontoonid ning jõepiir, kokku eeldatavalt 1,1 miljoni euro võrra.

Samas on RKAS välja toonud, et tulevastel aastatel võivad prognoosi kontrollimatult muuta suuremahulised ehitustööd Eestis, näiteks Rail Balticu ehitus ja teedeehituse turuolukord riigimaanteede ehitamisel. Kallinemist võib tingida ka kütusehinna ja tööjõukulude maksumuse tõus.

RKAS-i koostas hinnangu 135,6 kilomeetri maismaapiiri ja 76,7 kilomeetri jõepiiri piiritaristu väljaehitamise projektile arvestades lepingu tingimusi. RKAS andis hinnangu arvestamata radarite ja madallennu kontrolli lahendusi.

Eeelarve analüüsi aluseks olid politsei- ja piirivalveameti (PPA) esitatud projektmaterjalid, mis sisaldasid muuhulgas valdavale osale projekteerija poolseid kulukalkulatsioone, välja arvatud turvasüsteemide kalkulatsioonid.

Siseministeerium teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks idapiiri väljaehitamise ja hooldamise rahastamine täies ulatuses ja arvestada idapiiri väljaehitamist Eesti strateegilise investeeringuvajadusena ning käsitleda seda prioriteedina Euroopa Liidu 2021-2028 eelarveperioodi EL-i fondide määruste eelnõudes vabariigi valitsuse seisukohtade kujundamisel.

Veebrauris tegi siseministeerium ettepaneku jaotada idapiiri taristu ja tehnilise seire süsteemide välja ehitamine aastatele 2019-2026, mis võimaldab jaotada piiri välja ehitamise ja hooldamise koormust riigieelarvele ühtlasemalt.

Valitsus soovib idapiiri täielikku väljaehitamist >>

Moodne piir Venemaaga pidi esialgsete plaanide järgi valmima tänavu või hiljemalt 2019. aastal, kuid praegu on 136-kilomeetrisest kagupiirist valmis 3,5 kilomeetri ulatuses katselõike. Samas sai Eesti maismaapiir Venemaaga möödunud aastal täies ulatuses tähistatud.

Tehnilise valvega kaetud piiri loomine võimaldab tulevikus tuvastada piiri läheduses toimuva tegevuse kohe, samuti töödelda kõiki piiril toimuvaid intsidente reaalajas. Kogu idapiiri ehituse maksumuseks oli algselt planeeritud üle 70 miljoni euro.

Siseminister sai jaanuari lõpus PPA kalkulatsiooni, millest selgus, et Eesti idapiiri ehitus läheb seni arvatust üle 2,5 korra kallimaks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Anvelt algatas hinnavahe kujunemise selgitamiseks siseauditi. "Auditi esialgsed tulemused, mis on olulised ka selleks, kas ma jätkan Elmar Vaheri kui politsei peadirektori järgmise kandidaadiga edasi minekut, tulevad kuskil kuu aja jooksul," ütles Anvelt kuu aeg atagasi.

Valitsus võttis kabinetinõupidamisel siseminister Andres Anvelti esitatud info Eesti idapiiri väljaehitamise kohta teadmiseks ja otsustas, et idapiiri taristu tuleb rajada täispikkuses, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti veebruari keskel.

"Eesti piir peab olema kaitstud, hoitud ja valvatud, sõltumata esialgse kuluprognoosi vigadest. Julgeoleku tagamine on alati olnud riiklik prioriteet, kus ei saa teha järeleandmisi," ütles peaminister Jüri Ratas. "Eesti idapiiri ehitus peab igal juhul jätkuma."

Väited Venemaa agressioonist Baltimaade vastu on täiesti alusetud. Sellest teatas NATO sõjanõukogu esimees kindral Peter Pavel, olles visiidil Ameerika Ühendriikides, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti märtsis.

Nagu teatab RT, palus üks Ameerika meediakanaleist kindralilt kommentaari Venemaa "agressiooni" kohta Baltimaades. "Ma kasutaksin väljendit "agressioon" Baltimaade kontekstis väga ettevaatlikult, sest tegelikkuses ei näe me Balti riikide suhtes avalikku agressiooni," vastas ta.

32