EstFundi toel investeeritakse ettevõtetesse ligi 100 miljonit eurot, illustreeriv foto

EstFundi toel investeeritakse ettevõtetesse ligi 100 miljonit eurot

50
(Uuendatud 14:57 03.07.2018)
Koos erainvestoritega tehakse EstFundi toel Eesti suure kasvupotentsiaaliga ettevõtetele kättesaadavaks ühtekokku ligi 100 miljoni euro ulatuses riski- ja erakapitaliinvesteeringuid.

TALLINN, 3. juuli — Sputnik. Eesti riigi, KredExi ja Euroopa Investeerimisfondi (EIF) loodud fondifondist EstFund tehti investeeringud kahte uude fondi: Equity United PE I ja Tera Ventures Fund II, teatas KredEx oma veebilehel.

EstFundi eesmärk on arendada Eesti kapitaliturgu, võimaldades varajase ja laienemisfaasi ettevõtetele riski- ja erakapitaliinvesteeringuid. Selleks investeeritakse fondidesse, kes omakorda kaasavad raha ka erainvestoritelt ning investeerivad kohalikesse suure kasvupotentsiaaliga ettevõtetesse.

Tühjenevate kortermajade probleem ootab lahendamist >>

EIFi juhi Pier Luigi Giliberti sõnul mängivad tehtud investeeringud käivitavat rolli Eesti kapitalituru arendamisel.

Eesti eksport on riigi toel kasvanud, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Investeeringutega fondidesse Tera Ventures Fund II ja Equity United PE I on EstFundi ja EIFi eesmärk toetada uuenduslikke ning paljulubavaid Eesti ettevõtteid. Praegu tegutsevad Eestis üksikud varajase faasi ettevõtetesse investeerivad investorid ja seetõttu on EstFundist tehtud investeeringutel käivitav roll Eesti riski- ja erakapitalituru elavdamises ja üldise väike- ja keskmise suurusega ettevõtete ökosüsteemi toetamises," ütles Gilibert.

Tera Ventures Fund II keskendub riskikapitaliinvesteeringutele uuenduslikesse varajase arengufaasi ettevõtetesse. Equity United PE I pakub laienemiskapitali suure kasvupotentsiaaliga ettevõtetele, mille eesmärk on suurendada oma tootevalikut või siseneda uutele turgudele. Enne ettevõtetesse investeerimisega alustamist kaasavad fondivalitsejad lisakapitali ka erainvestoritelt.

Komisjon toetab KredExi laenutagatiste piiride suurendamist >>

2017. aasta lõpus tehti EstFundist investeering ka fondi United Angels Co-Investment Fund I, mis nüüdseks investeerib aktiivselt koos erainvestoritega varajases arengufaasis Eesti ettevõtetesse.

KredExi juhataja Lehar Küti sõnul tehakse siinsetele ettevõtetele kättesaadavaks umbes 100 miljonit eurot.

"EstFundist tehtud investeeringutega astub KredEx järjekordse sammu edasi kohaliku kapitalituru arendamises. Koos erainvestoritega tehakse EstFundi toel Eesti suure kasvupotentsiaaliga ettevõtetele kättesaadavaks ühtekokku ligi 100 miljoni euro ulatuses riski- ja erakapitaliinvesteeringuid. Need investeeringud aitavad üles ehitada rahvusvahelise haardega edukaid Eesti ettevõtteid," ütles Kütt.

Nimetatud investeeringutega kolme fondi lõppeb EstFundi fondivalitsejate valikuprotsess, mida on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja KredExi nimel juhtinud EIF. See protsess rõhutab kohaliku riski- ja erakapitalituru pideva toetamise olulisust, kuna riski- ja erakapital on suure kasvupotentsiaaliga uuenduslike ettevõtete ja seega ka majanduskasvu tagamiseks võtmetähtsusega.

Riik panustab energiasäästu 101 miljonit eurot, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Õiend

Euroopa Investeerimisfond (EIF) kuulub Euroopa Investeerimispanga kontserni. Selle põhiülesanne on toetada Euroopa mikroettevõtteid ning väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, aidates neil rahastust leida. EIF kavandab ja arendab spetsiaalselt sellele turusegmendile suunatud riski- ja kasvukapitali, tagatisi ja mikrokrediidirahastuid. EIF toetab nii Euroopa Liidu eesmärke innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse, ettevõtluse, kasvu ja tööhõive alal.

KredEx on finantsasutus, mis aitab Eesti ettevõtetel kiiremini areneda ja turvaliselt välisturgudele laieneda, pakkudes laene, riski- ja kasvukapitali, krediidikindlustust ja riigi garantiiga tagatisi.

EstFund on fondifond, mis on loodud Eesti Vabariigi, KredExi ja Euroopa Investeerimisfondi koostöös. EstFundi rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava 2014-2020 fondidest 48 miljoni euroga ja EIF investeerib 12 miljonit eurot enda poolt hallatavat kapitali. Kokku investeeritakse EstFundist 60 miljonit eurot, millele lisandub erainvestorite panusena ligi 40 miljonit eurot. Investeeringuid ettevõtetesse tehakse konkursi käigus välja valitud riski- ja erakapitalifondide kaudu.

50
Tagid:
investeering, majandus, ettevõtlus, Tera Ventures Fund II, Equity United PE I, EstFund, EIF, SA KredEx, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega