Tallinna Sadam meelitas Muugale 200-miljonilise kompleksi

Tallinna Sadam meelitas Muugale 200-miljonilise kompleksi

54
(Uuendatud 14:33 29.06.2018)
AS Tallinna Sadam ja MPG AgroProduction OÜ sõlmisid 28. juunil koostöölepingu ja hoonestusõiguse lepingu õlikultuuride töötlemise ja logistikakompleksi rajamiseks Muuga sadamasse. Lepingud sõlmiti 99-ks aastaks.

TALLINN, 29. juuni — Sputnik. MPG AgroProduction OÜ soovib Muuga sadamas endisele söeterminali alale ehitada õlikultuuride ümbertöötlemise tootmiskompleksi, mille koguvõimsus võimaldab töödelda 1,5 miljoni tonni toorainet aasta, teatas Tallinna sadam oma kodulehel

Projekt hõlmab endas ka lossimis- ja lastimisliinide ehitamist ning laadimispunktide rajamist raudtee- ja maanteetranspordivahenditele.

Ratas börsipäeva avamisel: soovin Tallinna Sadamale pärituult >>

MPG AgroProduction OÜ esindaja Stephen Hackney sõnul plaanib ettevõte rajada Muuga sadamasse kaasaegse ja moodsal tehnoloogial põhineva õlikultuuride töötlemise ja logistikakompleksi, mis vastab kehtivatele keskkonnanõuetele ja energiahoiu poliitikale.

Regal Princess. Algas Tallinna Sadama kruiisihooaeg
© Sputnik / Вадим Анцупов

Ettevõte on võtnud eesmärgiks käivitada kogu kompleks viie aasta jooksul alates keskkonnakaitse kooskõlastuste ja ehitustegevust lubavate dokumentide kättesaamisest.

Kasutatav tooraine hakkaks saabuma eelkõige Põhja- ja Lõuna-Ameerikast, Euroopast ning Austraaliast. "Plaanime võimalusel maksimaalselt ära kasutada ka Eestis kasvatatud õlikultuure, näiteks rapsi," märkis hr. Hackney. Valmistoodang tarnitakse enamasti Euroopa riikidesse, Aafrikasse, Lähis-Ida ja Kagu-Aasia riikidesse.

Tallinna Sadama kommertsjuhi-juhatuse liikme Margus Vihmani sõnul kasvab uue operaatori poolt rajatava õlikultuuride töötlemiskompleksi käivitamisega Muuga sadama kaubamaht märkimisväärselt.

"Meil on hea meel, et saame aastaid tühjana seisnud söeterminali ala kasutusse võtta ja Muuga sadama kaubamahule lisandub pärast töötlemiskompleksi täielikku käivitamist ligi 2,5 miljonit tonni kaupa aastas," ütles ta.

Nii tooraine kui valmistoodangu transportimiseks hakatakse kasutama mere-, raudtee- ja autotranspordi liike.

"Osa tehase toodangust saadetakse Eesti Raudtee infrastruktuuri kasutades ja mööda Rail Baltica marsruuti põhjast lõunasse. Raudteed mööda transporditava toodangu maht võib küündida 0,5 mln tonnini aastas," täiendas Margus Vihman.

Eesti ettevõtetel jäi suur hulk võimalusi kasutamata >>

Stephen Hackney lisas, et Muuga sadama kaide sügavused ja hästitoimivad transpordiühendused koos Eesti atraktiivse investeerimiskliimaga mängisid olulist rolli otsuse langetamisel.

"Näeme võimalust kasvatada oma ettevõtte väärtust rajades selline tootmiskompleks just Eestisse, sealjuures lähtume vastutustundliku ettevõttena jätkusuutliku arengu põhimõtetest, järgides rangelt kehtestatud keskkonnanõudeid," sõnas Hackney.

MPG AgroProduction OÜ poolt seadmetesse ja infrastruktuuri tehtavate investeeringute kogumaht on hinnanguliselt 200 mln eurot. Projekti realiseerimisel luuakse Muuga sadamasse ligi 300 uut töökohta ja kuni 1 000 kaasnevat töökohta.

Eesti eksport on riigi toel kasvanud, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

MPG AgroProduction OÜ on 2017. aastal asutatud ja Euroopa investorite kapitalil põhinev ettevõte, mille eesmärk on rajada kaasaegne õlikultuuride töötlemise ja logistikakompleks.

Tallinna Sadamale kuulub Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse, mida läbis 2017. a 10,6 miljonit reisijat ja 19,2 miljonit tonni kaupa.

Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga "Botnica" jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides.

Simson viib osa Tallinna Sadamast börsile >>

Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev ühisettevõte AS Green Marine. Kontserni 2017. a müügitulu oli 121,3 miljonit eurot, korrigeeritud EBITDA 66,5 miljonit eurot ning puhaskasum 26,4 miljonit eurot. Tallinna Sadama aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil alates 13.06.2018.

54
Tagid:
kaubandus, majandus, investeering, ümbertöötlemine, tootmine, õlikultuurid, MPG AgroProduction OÜ, Tallinna Sadam, Muuga sadam, Läänemeri, Eesti
Teema:
Tallinna uudised (327)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega