Illustreeriv foto

"Läheb sõjaks." Kuhu kadusid Venemaa miljardid Ameerika võlakirjadest

210
(Uuendatud 16:08 19.06.2018)
USA Föderaalreservi statistika järgi vähenes käesoleva aasta aprillis võlakirjade arv, mida välisriikide keskpangad hoiavad Föderaalreservi kontodel. Seda võib pidada kaudseks, kuid siiski kindlateks tõenditeks selle kohta, et toimus poole Venemaale kuuluva USA võlakirjade portfelli likvideerimine.

Ivan Danilov, Crimson Alter blogi autor RIA Novostile

Praktika näitab, et Moskvaga on seotud kolm teemat, mis alati põhjustavad välismaise rahandusajakirjandusele ja ekspertide kogukonnale tõelist tähelepanu ja sageli siirast üllatust. Peamine müsteerium, mida läänepoolsete finantsperioodika autorid püüavad perioodiliselt mõistatada: miks Venemaa majandus vaatamata enneolematutele läänepoolsetele sanktsioonidele ära lagunenud ei ole? Kui nii edasi läheb, siis omandab "Vene majanduse salapära" meem Lääne noosfääris kindla koha "salapärase vene hinge" kõrval.

EL pikendas oma kodanikele ja ettevõtetele seatud keeldu Krimmiga tegemist teha
© Sputnik / Владимир Сергеев

Veel üks maailma erutav teema on Venemaa edu OPECi naftakartelli üle kontrolli saavutamisel, mille ameeriklased lõid kunagi oma huvide edendamiseks. Nüüd aga viskavad ameerika ajakirjanikud kurvalt nalja selle üle, et OPEC tuleks ümber nimetada ROPEC-iks, sest seal ruulib juba Venemaa, mis (oo õudust!) ei reageeri Trumpi nafta hinna kohest alandamist nõudvatele tweetidele.

Lõpetuseks on võimatu jätta mainimata Venemaa kullareservi teemat ja seda järjekindlust, millega Venemaa Keskpank ostab välisvaluutareservi jaoks kulda kokku. Arvestades, et selle metalli koguse poolest ületavad Venemaa varud isegi Hiina omasid, kahtlustavad lääne analüütikud, et see strateegia on osa suuremast ettevalmistusest ülemaailmse rahasüsteemi ümberkujundamiseks, mille järel kuld saab olema ainus "finantsinstrument", mis mitte ainult ei säilita, vaid isegi suurendab oma väärtust.

On väga tõenäoline, et eelmisel nädalal toimunud sündmused võivad seda teemade loetelu veelgi täiendada. Pärast Ameerika Rahandusministeeriumi viimaste andmete avaldamist otsivad eksperdid üheskoos, miks Venemaa aprillis (see on viimane kuu, mille kohta Ameerika Rahandusministeeriumil andmed on) vabanes poolest oma USA valitsuse võlakirjaportfellist.

Samal ajal kui Venemaal kõige läänemeelse armastajad õnnelikult käsi hõõruvad ja väljendavad seda sõnadega, "näete, turg ei pannud Venemaa poole portfelli kaotamist tähelegi", väidavad teised kuivalt, et see likvideerimine toimus kahtlaselt samal ajal, kui nende võlakirjade hinnad hakkasid USA börsil langema, see tähendab, et turg pani seda tähele küll, kuid suutis võlakirjade müügi 47,4 miljardi dollari väärtuses siiski ära seedida.

Mõned kodumaised meediaväljaanded rõhutavad, et USA rahandusministeerium ei anna eraldi jaotust võlakirjade omanike staatuse kohta, näidates ainult nende kogusummat riikide kaupa ja vihjab asjaolule, et kõik müügid ei pruukinud langeda Venemaa Keskpanga arvele. Siiski on alust arvata, et kogu või peaaegu kogu müügi maht langes just nimelt Venemaa Keskpanga ja mitte ühegi teise Venemaa võlakirjaomaniku arvele.

USA Föderaalreservi statistika järgi vähenes käesoleva aasta aprillis võlakirjade arv, mida välisriikide keskpangad hoiavad Föderaalreservi kontodel. Seda võib pidada kaudseks, kuid siiski kindlateks tõenditeks selle kohta, et toimus poole Venemaale kuuluva USA võlakirjade portfelli likvideerimine. Kõige huvitavam selles loos on aga see, et Venemaa kulla- ja välisvaluutareservi väärtus kasvas aprilli kuuga dollarites 1,3 miljardi võrra. See tähendab, et versioon, nagu oleks võlakirju müüdud mingi rahalise auku kiireks lappimiseks, on täiesti alusetu. Ameerika võlakirjad müüdi ja saadud vahendid investeeriti mingitesse muudesse aktivatesse.

Keskpank avaldab aruandeid reservide haldamise kohta suure ajanihkega ning täpse vastuse küsimusele, millistesse varadesse saadud dollarid investeeriti saame me umbes kuue kuu pärast, kuid juba nüüd on võimalik kaaluda mitmeid võimalikke versioone.

Kõige konservatiivsem stsenaarium: USA võlakirjade müük (võib-olla isegi täielik, sest veel ei ole maikuu andmeid) toimus ainult selleks, et minimeerida nende konfiskeerimise ohtu Ameerika sanktsioonide raames. Muidugi, Ameerika Ühendriikide katse konfiskeerida (või "külmutada") Venemaa võlakirjade portfell tekitaks tohutut kahju Ameerika finantsturgudele ja USA riigikassa võimele laenata raha kasvava eelarvepuudujäägi katmiseks. Kuid Trumpi administratsioon on korduvalt väljendanud teatud põlgust terve mõistuse ja pikaajalise riskijuhtimise vastu, mistõttu mõnede või ka kogu USA võlakirjade portfelli likvideerimist tuleks pidada õigustatuks.

Kui see oli mõeldud ainult kaitseabinõuna, siis ilmub Keskpanga bilanssi ka teisi dollarivarasid, kuid neid hakatakse ilmselt hoidma väljaspool USA jurisdiktsiooni, võib-olla mõnes kontrollitavas puhvris, nagu Euroopa Euroclear. Alternatiivvariant: keskpank investeeris mitte-USA emitentide emiteeritud dollarite finantsinstrumentidesse, kuid on küllaltki problemaatiline leida sellist suurt hulka "mitte-Ameerika" dollariinstrumente.

Sotsiaalvõrgustikes ja meedias arutatakse versiooni, et raha USA võlakirjade müügist läks sanktsioonide ohvriks langenud "Rusali" toetuseks, täpsemalt tema dollarites võlakohustuste tagasiostmiseks, kuid siin on üks matemaatiline probleem. Isegi kõikide "Rusali" võlgade väljaostmiseks poleks vaja olnud müüa USA emiteeritud võlakirju 47 miljardi dollari väärtuses, selleks oleks küllaga piisanud ka 8,5 miljardist. Muide, investeeringu või "pehme natsionaliseerimine" vormina võiks sellist skeemi kaaluda, kuid antud juhul on ilmselgelt teoksil midagi hoopis suuremat.

Kõige radikaalsem ja vähem tõenäolisem stsenaarium: erinevate valuutade proportsioon Venemaa kulla- ja valuutareservis läbis suurema muutuse ja dollarites varade osakaal on oluliselt vähenenud tänu USA võlakirjade müügile ja väärtpaberite müügile teistes valuutades — tõenäoliselt eurodes. Just selline stsenaarium pakub kõige rohkem huvi Lääne analüütikute arvates, kellest mõned näevad nendes Venemaa rahalistes manöövrites peaproovi Hiina sarnastele tegevustele.

Sellised väljavaated on kahekordselt huvitavad arvestades USA ja Hiina kaubandussõja ärahoidmiseks peetud läbirääkimiste selget läbikukkumist, milles Hiina USA võlakirjade portfelli võib kasutada tuumarelva rahalise ekvivalendina. Kui Moskval on kahtlusi või usku sellesse, et Peking võiks rakendada niivõrd drastilisi meetmeid, siis on Venemaa Ameerika Ühendriikide võlakirjade paki kiire müük võimalus saada oma raha tagasi, enne kui Hiina annab löögi Ameerika finantsturgudele.

Kui Keskpanga niivõrd radikaalsed teod on seletatavad just sellega, siis võime vaid rõõmu tunda selle kaugelenägelikkuse üle ja loota, et ülemaailmse kaubandussõja kõige tõsisemad tagajärjed "kõikide sõjas kõikide vastu" lähevad meist siiski mööda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

210
Tagid:
võlakirjaportfell, OPEC Keskpank, Donald Trump, Hiina, USA, Venemaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega