Tippjuhid näevad peamiste riskidena geopoliitikat ja küberkuritegevust, illustreeriv foto

Tippjuhid: peamised riskid - geopoliitika ja küberkuritegevus

35
(Uuendatud 10:52 30.05.2018)
Suurettevõtete peamisteks väljakutseteks järgmistel aastatel on konfliktsed rahvusvahelised suhted ja geopoliitilised pinged, küberkuritegevus ning kohanemine noorema generatsiooni tööjõu ootustega, näitas KPMG ülemaailmne uuring Global CEO Outlook 2018.

TALLINN, 30. mai — Sputnik. "Suurettevõtete hinnangul ei ole küberrünnaku ohvriks langemine enam küsimus "kas", vaid "millal" ning peamiseks ongi võimalike kahjude minimaliseerimine ning andmete ja süsteemide kindlustamine," ütles KPMG Baltikumi nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere, vahendas Pealinn.

Austria jurist ootas öö ära ja ründas Facebooki >>

Rahvusvaheliste ettevõtete tippjuhid on majandusväljavaadete osas häälestatud mõõdukalt optimistlikult ning umbes pooled tippjuhtidest ennustavad järgnevaks kolmeks aastaks mõõdukat kasvu. Mõnetise üllatusena on majandusarengu väljavaade võrdluses eelmise aastaga isegi positiivsem.

EP liige Yana Toom
© Фото : из личного архива Яны Тоом

"Kuna Eesti majandus sõltub suuresti Põhjamaadest, siis tasub ära märkida, et Põhjamaade tippjuhtide usk oma riikide majandusse on globaalsest keskmisest madalam, kuid seevastu usk globaalse majanduse perspektiivi oluliselt optimistlikum," ütles KPMG Baltikumi nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere.

Veel näitas uuring, et Põhjamaade ettevõtted on keskmisest enesekriitilisemad, kuid samas vägagi koostööaltid.

"Põhjamaade suuremad ettevõtted on mõistnud, et tehnoloogia kiire arengu juures ei suuda üks ettevõte hallata kõiki ärilisi aspekte, mistõttu on strateegilisest koostööst kolmandate osapooltega saanud populaarseim kasvustrateegia," ütles Lindpere.

"Seepärast tasub kindlasti ka Eesti ettevõtetel mõelda võimalikele strateegilistele partnerlussuhetele nii Eesti siseselt, aga ka Põhjamaade ettevõtetega, sest just nii on võimalik tagada kasv ja konkurentsivõime," lisas Lindpere.

Järgmise kolme aasta peamiste arenevate eksporditurgudena näevad Põhjamaade tippjuhid eelkõige Lõuna-Ameerikat ja Aafrikat, alles seejärel Ida-Euroopat, Aasiat ja Lähis-Ida.

Küberkuritegevusele kulub aastas 600 miljardit >>

"KPMG globaalne uuring kinnitas taaskord, et küberturvalisusest on saamas prioriteet ning 59 protsenti küsitletud tippjuhtidest pidas end isiklikult vastutavaks klientide andmete turvalisuse tagamisel," sõnas Lindpere.

Kuigi vaid pool küsitletutest ütlesid, et nad on küberohtude eest piisavalt kaitstud, näitas uuring ühtlasi, et võimalikud küberohud ei pärsi ettevõtteid digitaliseerumast ning koguni 71 protsenti tippjuhtidest soovib ise algatada ja juhtida digitaaltransformatsiooni oma organisatsioonis.

Hiina allkirjastas USA-ga kaubanduslepingu >>

Lindpere sõnul on oluline ära märkida, et erinevalt üldlevinud arvamusest nagu ohustaks tehisintellekt töökohtade arvu, kinnitavad 62 protsenti tippjuhtidest, et tehisintellekt loob enam töökohtasid kui kaotab.

"Küll aga peavad ettevõtted tehnoloogia arengu tingimustes olema märksa paindlikumad nii oma ärimudelites, aga ka näiteks tööandjatena. Just paindlikkus ja kohanemisvõime saavad ettevõtetele otsustavaks – kui oled liiga aeglane, siis ootab sind pankrot," ütles Lindpere.

"Suures plaanis on poliitika jõudnud taas juhatuse koosolekutele ning ettevõtte tegevuste ja laienemisplaanide juures tuleb silmas pidada pidevalt tekkivaid ja arenevaid rahvusvahelisi pingeid. See kehtib nii globaalselt, aga kindlasti mängib eriti olulist rolli ka meie regioonis," ütles Lindpere, kelle sõnul puudutavad igasugused kaubandussõjad, tariifid ja sanktsioonid globaliseerunud majanduses kõiki selles osalejaid.

KPMG globaalne uuring viidi läbi käesoleva aasta jaanuarist veebruarini ning selles kaasati 1300 tippjuhti 11 olulisemalt turult ning 11 võtmesektorist. Küsitluses ei osalenud alla 500 miljoni dollarilise aastakasumiga ettevõtted, sealjuures kolmandiku vastanud ettevõtetest aastane kasum ületas 10 miljardit dollarit.

Euroopa Parlament kiitis heaks lähetatud töötajate direktiivi reformi >>

25. mail jõustus Euroopa Liidus Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR), mis tegi internetikasutajate õiguste kaitse rangemaks. Samal päeval seoses üldmääruse rikkumisega esitati Facebook-i ning WhatsApp-i ja Instagram-i vastu hagid, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Küberkuritegevus läheb aastas maailmale maksma 600 miljardit dollarit, teatasid arvutiturbefirma McAfee ja Washingtonis asuv Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus (CSIS), vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti aata alguses.

35
Tagid:
poliitika, geopoliitiline, küberrünnak, küberkuritegevus, majandus, uuring, Global CEO Outlook 2018, Põhjamaad, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega