Keskmine palk kerkis 1242 euroni, illustreeriv foto

Keskmine palk kerkis 1242 euroni

58
(Uuendatud 09:34 29.05.2018)
Keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta I kvartalis 1242 eurot, tõustes eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 7,7%. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 0,2 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.

TALLINN, 29. mai — Sputnik. Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1220 eurot, veebruaris 1213 eurot ja märtsis 1295 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes I kvartalis brutokuupalk 2,2%, peamiselt ebaregulaarsete lisatasude vähenemise tõttu, teatas Statistikaamet.

Palk ei ole noorte bussijuhtide jaoks ahvatlev >>

Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata vähenes brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes 1,1%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud vähenesid I kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 22% ja tõusid 2017. aasta I kvartaliga võrreldes 24%.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,6 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2017. aasta I kvartaliga võrreldes 7,1%.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2017. aasta I kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalga tõus oli 4,5%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutotunnipalk oli 2018. aasta I kvartalis 7,38 eurot, tõustes eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 3,5%. Keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta I kvartalis kõrgeim finants- ja kindlustustegevuses, energeetikas ning info ja side tegevusalal.

Võrreldes 2017. aasta I kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (see tegevusala hõlmab organisatsioonide tegevust, kodutarvete parandust, iluteenindust), kus keskmine brutokuupalk on üks madalamaid.

Selle tegevusala aastakasvu üks põhjus on miinimumpalga tõus 470 eurolt 500 eurole ning samuti Statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on 2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜd ja sihtasutused.

Maanteeameti juht teenis mullu suurimat aastatulu >>

Brutokuupalk tõusis 2018. aasta I kvartalis kõikidel tegevusaladel, tagasihoidlikum oli brutokuupalga kasv haldus- ja abitegevuses, info ja side tegevusalal ning veonduses ja laonduses.

Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1537 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1510 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli I kvartalis kiireim riigile ja kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning aeglaseim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.

Maakonniti oli 2018. aasta I kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1386 eurot) ja Tartu (1209 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (896 eurot) ja Saare (930 eurot) maakonnas.

Brutokuupalga aastakasv oli I kvartalis kiireim Rapla, Saare, Põlva ja Jõgeva maakonnas. Alates 2018. aasta I kvartalist esitatakse maakondlike andmeid uue haldusjaotuse järgi.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2018. aasta I kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv sama suur kui 2017. aasta I kvartalis ja 1% suurem kui 2017. aasta IV kvartalis.

Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes enam muudes teenindavates tegevustes, kunsti, vaba aja ja meelelahutuse tegevusalal ning kinnisvaraalases tegevuses. Muutus nendel tegevusaladel on peamiselt põhjustatud üldkogumisse alla 50 töötajaga MTÜde ja sihtasutuste lisamisest.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2018. aasta I kvartalis 1667 eurot ja tunnis 10,81 eurot. 2017. aasta I kvartaliga võrreldes oli keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta 7,1% suurem.

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2017. aastal 1155 eurot. Brutotulu suurenes 2016. aastaga võrreldes 7,6%, kõige kiiremini kasvas tulu noorte (alla 25-aastaste) vanuserühmas (8,6%), vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Soome meeste mediaanpalk on kerkimas 3500 euroni >>

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli kõige suurem 2017. aastal Harju (1283 eurot) ja kõige väiksem Ida-Viru maakonnas (947 eurot). Harju maakond oli 2017. aastal ainus, kus keskmine brutotulu kuus oli üle Eesti keskmise. Keskmisele lähedast tulu teeniti Tartu ja Hiiu maakonnas (vastavalt 1149 ja 1147 eurot). Alla 1000 euro oli keskmine tulu Võru, Valga ja Ida-Viru maakonnas.

58
Tagid:
majandus, palk, aastakasv, Statistikaamet, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega