EL tahab keelata ühekordsed plastiktooted, illustreeriv foto

EL tahab keelata ühekordsed plastiktooted

30
(Uuendatud 18:53 28.05.2018)
Euroopa Liit tegi ettepaneku keelustada blokis ühekordsed plasttooted nagu joogikõrred, plastmassist vatitikud, noad-kahvlid, taldrikud, õhupallipulgad jne ning kutsus aastaks 2025 koguma taaskasutamiseks suurt osa plastpudelitest.

TALLINN, 28. mai — Sputnik. "Plastjäätmed on kahtlemata suur probleem ja eurooplased peavad selle lahendamiseks koos tegutsema," vahendas Pealinn viitega BNS-le Euroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansi sõnu.

Tallinnas toimub Läänemere strateegia aastafoorum >>

"Tänased ettepanekud vähendavad ühekordsete plasttoodete hulka meie poeriiulitel rea meetmete kaudu," lisas Timmermans.

Ettepanek kutsub keelustama kümmet kõige sagedamini Euroopa randadest leitavat ühekordset plasttoodet ning kaotatud ja mahajäetud püügivahendeid.

Keeld peaks puudutama plastmassist vatitikke, nuge-kahvleid, taldrikuid, joogikõrsi, segamispulki ja õhupallipulki, kuid ei määra keelu kehtimise tähtaega, märkis uudisteagentuur AFP.

Ühtlasi peavad liikmesmaad vähendama plastmassist toidukarpide ja joogitopside kasutamist, aidates kaasa alternatiivide kasutuselevõtule või tagama, et plastpakendid ei oleks tasuta.

"Plastid on suurepärased materjalid, aga meil tuleb neid vastutustundlikumalt kasutada. Ühekordselt kasutatavad plasttooted ei ole mõistlik lahendus aruka ja keskkonnasõbraliku majanduse seisukohast ja täna esitatud ettepanekutega aidatakse ettevõtjatel ja tarbijatel üle minna kestlikele alternatiividele," märkis töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen pressiteate vahendusel.

"Euroopal on võimalik olla teerajaja, luues tooteid, mille järele kestab nõudlus veel aastakümneid, ning saades suuremat majanduslikku väärtust meie hinnalistest ja piiratud ressurssidest. Meie plastpudelite kogumise sihtarv aitab samuti saavutada vajalikke mahtusid plasti ringlussevõtu edendamiseks," seisab teates.

Eri toodete suhtes on kavas kohaldada eri meetmeid. Juhul kui alternatiivid on kergesti kättesaadavad ja taskukohased, keelatakse ühekordsete plasttoodete turule laskmine. Selliste toodete puhul, mida ei ole lihtne asendada, püütakse nende kasutamist piirata tarbimise vähendamisega riigi tasandil, disaini ja märgistusega seotud nõuetega ning tootjatele pandava jäätmekäitlus- ja koristuskohustusega.

Tootjad peavad aitama katta puhastamise ja jäätmekäitluse ning teadlikkuse suurendamisega seotud kulusid. See hõlmab toidupakendeid (nt krõpsude ja maiustuste pakendid), alkohoolsete jookide pakendeid ja filtriga tubakatooteid (nt konid), niisutatud pühkepabereid, õhupalle ja õhukesi plastkotte. Samuti innustatakse tööstust arendama selliste toodete vähemsaastavaid alternatiive.

Liikmesriigid on kohustatud 2025. aastaks koguma 90 protsenti ühekordselt kasutatavatest plastjoogipudelitest, näiteks tagatisraha süsteemi kaudu.

Teatavad tooted tuleb selgelt ja ühtlustatult märgistada teabega, kuidas jäätmeid tuleks käidelda, et toode ei põhjustaks keskkonnakahju. Samuti peab olema tootel märgitud, et see sisaldab plasti. See kehtib hügieenisidemete, niisutatud pühkepaberi ja õhupallide kohta.

Pomerants: plastik on ressurss, mitte mereprügi >>

Liikmesriigid peavad suurendama tarbijate teadlikkust ning selgitama ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja püügivahendite kahjulikku mõju ning nende korduskasutusviise ja jäätmekäitlusvõimalusi.

Kuna 27 protsenti rannale kogunevast prügist moodustavad püügivahendid, püüab Euroopa Komidjon nende puhul täiendada olemasolevat poliitikaraamistikku tootjavastutuse süsteemidega plasti sisaldavate püügivahendite jaoks. Plastist püügivahendite tootjaid kohustatakse hüvitama kulu, mille põhjustab jäätmete kogumine sadama vastuvõtuseadmetes, nende vedu ja töötlemine.

Komisjoni ettepanekud esitatakse nüüd Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide valitsusi esindavale EL Nõukogule vastuvõtmiseks. Komisjon kutsub teisi institutsioone üles käsitlema neid küsimusi esmajärjekorras, et jõuda käegakatsutavate tulemusteni enne Euroopa Parlamendi valimisi mais 2019.

Hinnanguliselt pärineb 80% merre sattunud prügist maismaalt, kusjuures tänapäeval domineerib prügis just plast, mis laguneb looduses väga aeglaselt ning võib olla ka toksiline.

Ohtlik Balti meri
© Sputnik /

Mereprügisse võivad loomad, linnud ja kalad kinni jääda (näiteks võrgusarnase ehitusega pakendiümbrised) või seda alla neelata, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mullu kevadel.

Mereprügi teemat on käsitletud Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivis, mille järgi peavad liikmesriigid hiljemalt aastaks 2020 tagama oma mereala hea keskkonnaseisundi. Lisaks käsitletakse mereprügi vähendamise meetmeid ka ringmajanduse tegevuskavas ning selle ühes meetmes ehk plastistrateegias, mis aitab kaasa plastide ringlussevõtu suurendamisele.

Euroopa Liidu Läänemere strateegia üheksas aastafoorum toimub 4.-5. juunil Tallinnas Kultuurikatlas, kuhu oodatakse ligi 700 osalejat Eestist ja Euroopast. Aastafoorumi peamine teema on Läänemere piirkond pärast aastat 2020, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti

Pühendatud Läänemerele >>

Foorumil tutvustatakse Välisministeeriumi tellitud uuringut "EL Läänemere strateegia pärast 2020", mis analüüsib Läänemere strateegia (LMS) võrgustike ja projektide tööd ning tulemuslikkust strateegia eesmärkide täitmisel.

30
Tagid:
meri, keskkond, plasttoode, plastik, Euroopa Komisjon, EL, Euroopa