Eesti arenguabi maht peaks järgmise kümnendiga kolmekordistuma, illustreeriv foto

Eesti arenguabi maht peaks kolmekordistuma

26
(Uuendatud 14:40 28.05.2018)
Kui Eesti soovib kinni pidada Euroopa Liidus antud lubadusest viia arenguabi maht 0,33 protsendi tasemele rahvuslikust kogutoodangust (RKT), peaks vähem arenenud riikidele antava abi maht 2030. aastaks tänasega võrreldes kolmekordistuma.

TALLINN, 28. mai — Sputnik. Kui 2017. aasta esialgsetel andmetel andis Eesti arenguabi 37,5 miljoni euro ulatuses, mis moodustas 0,17 protsenti RKT-st, siis 2030. aastaks peaks see 0,33 protsendi tasemele jõudmiseks kasvama ligi 130 miljonini, vahendas Pealinn viitega BNS-le välisministeeriumi koostatud kava.

Mikser mures Aafrika noorsoo ja tööturu pärast >>

"Tahan selle teema — kuidas Eesti arengukoostöö ja —abi vahendid pikemas perspektiivis kui üks eelarveperspektiiv peaksid kasvama, et väljaöeldud kohustuste täitmiseni reaalselt jõuda — viia lähemal ajal ka kabinetti," ütles välisminister Sven Mikser reedel BNS-ile.

Eesti antud arenguabi summad on pidevalt kasvanud. Kui 2004. aastal eraldas Eesti arenguabiks 0,05 protsenti oma RKT-st, siis 2016. aastal tõusis osakaal 0,19 protsendini, millega Eesti oli alates 2004. aastast Euroopa Liiduga ühinenud riikidest teisel kohal, jäädes alla ainult Maltale. Eelmisel aastal Eesti antud arenguabi siiski pisut vähenes.

Euroopa Liit on võtnud eesmärgi, et niinimetatud vanad liikmesriigid viivad oma ametliku arenguabi 2030. aastaks 0,7 protsendini RKT-st ning alates 2004. aastast EL-iga ühinenud riikidel on eesmärgiks jõuda 0,33 protsendi tasemele.

Euroopa Liidu Nõukogu on soovitanud liikmesriikidel kehtestada ajakava, kus on näidatud, kuidas nimetatud eesmärgini plaanitakse jõuda.

Sellest lähtudes on välisministeerium esitanud valitsusele kinnitamiseks ajakava Eesti arenguabi kavandatava suuruse kohta aastateks 2020–2030, mis arvestab Eesti majanduse kasvu ning näeb ette arenguabi mahu järk-järgulise kasvamise praegusel tasemelt 0,33 protsendi tasemele.

Riik jagab kliimaalaste lahenduste eksportimiseks kuni miljon eurot >>

Keskkonnaministeerium panustab tänavugi arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse, uuendusena on seekord võimalik taotleda toetust kliimaalaste lahenduste eksportimiseks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

"Eesti on lubanud igal aastal kasvuhoonegaasidega kauplemise tuludest panustada arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse miljon eurot. Sellest aastast pakume võimalust oma kliimaalaste lahenduste arenguriikidesse viimiseks küsida ka toetust," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

Arengukoostöö Ümarlaua juhi Sigrid Solniku sõnul ringleb arengumaade ja nende abistamise kohta sedavõrd palju müüte, et sageli on raske aru saada, mis on tõde ja mis mitte, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti sügisel.

"Kindlasti oleme kaugete riikide ja sealsete murede osas täna targemad kui 10 aastat tagasi. Samas levib veel üsna palju väärarusaamu," ütes Solnik. "On inimesi, kes arvavad, et arengukoostöö on sisuliselt "maakolgastes pärismaalaste narrimine". Teised leiavad, et me ei saa aidata, sest sureme siin ise nälga. Kolmandad on veendunud, et maailmas ei ole aitamisega midagi paremaks muutunud."

Solniku sõnul on üks müüt see, et arenguriike peaks riik aitama alles siis, kui endal enam ühtegi vaest inimest ei ole. See müüt on üks populaarsemaid Solniku sõnul.

Arenguabi kohta ringleb Eestis palju väärkujutelmi >>

"Viletsust on absoluutselt kõikides maailma riikides, ka Eestis ja iga vaese inimese aitamisega tuleb tegeleda. See, et Eesti teeb arengukoostööd ei võta ei tähelepanu ega raha ära siinsetelt inimestelt. Vaesusel on erinevad palged. Arenguriikide vaesus tähendab sageli joogivee, teede, WC, arstiabi või koolide puudust. Neid lihtsalt ei ole või kui on, siis on need nii kallid, et inimesed lihtsalt ei saa neid endale lubada," selgitas Solnik.

26
Tagid:
panus, liikmesriigid, majandus, arenguabi, EL, Välisministeerium, Sven Mikser, Eesti