Baltikum leppis Poolaga kokku ühise gaasijuhtme asjus, illustreeriv foto

Baltikum leppis Poolaga kokku ühise gaasijuhtme asjus

45
Leedu ja Poola allkirjastasid kokkuleppe oma gaasivõrkude ühendamiseks ühtse gaasijuhtmega GIPL, mis seob Baltimaad Lääne-Euroopa gaasivarustuse süsteemidega.

TALLINN, 25. mai — Sputnik. Dokumendile kirjutasid alla Leedu gaasikompanii Amber Grid ja Poola Gaz-Systemi esindajad. Sõlmitud kokkulepe kinnitab osapoolte otsust projektisse investeerida ja tähistab ehitusetapi algust, kirjutab Baltic Course.

Washington plaanib Euroopale "väga palju gaasi müüa" >>

Nagu märkis Leedu energeetikaminister Žygimantas Vaičiūnas, avab projekt GIPL uksed Balti riikide gaasivõrkude integreerimiseks Euroopa ühtse gaasituruga ja tagab veel ühe alternatiivse gaasitarnete allika. Lisaks energiaturvalisuse taseme tõstmisele toob see projekt ka majanduslikku kasu kõigile projekti partneritele, rõhutas minister.

Amber Gridi peadirektor Saulius Bilys märkis omakorda, et Balti riikide ja Soome gaasitarbijad saavad laialdase valiku gaasi hindade ja tarnete osas ning turuosaliste ees avanevad uued koostööperspektiivid.

GIPL- gaasijuhtme pikkuseks on ligi 500 kilomeetrit, millest 165 km kulgeb Leedu territooriumil. Kavandatavaks läbilaskevõimsuseks on aastas kuni 27 teravatt-tundi gaasi Baltimaade ja kuni 22 teravatt-tundi Poola suunas. Töid gaasijuhtme paigaldamiseks Leedu poolel plaanitakse alustada 2019. aasta märtsis ja kasutuselevõttu on oodata 2021. aasta detsembris.

Leedu-Poola gaasijuhtme GIPL kulude jagamise leping, nagu kirjutas Sputnik Lietuva, sai allkirjastatud 2018. aasta 21. mail ettevõtete Amber Grid (Leedu), Grid (Leeduа), Gaz-System (Poolaа), Conexus Baltic Grid (Läti) ja Elering (Eesti) poolt.

Eesti ja Soome valitsuse ühisistungi otsused >>

Kokkuleppele Leedut ja Poolat põhitrassina ühendava gaasijuhtme GIPL rajamise kohta kirjutati alla Brüsselis 2015. aasta sügisel. Gaasijuhtme kogumaksumust hinnatakse 558 miljonile eurole. Euroopa fondidest on projekti realiseerimiseks eraldatud üle 266 miljoni euro. Osa rahastusest lasub Balti riikide õlgadel, sealhulgas Eestil.

Eestit ja Soomet ühendab gaasijuhe

Läänemere põhjaosas teostatakse samal ajal veel üht projekti, mis teoreetiliselt tõstab piirkonna energiaturvalisust – käsil on Eesti-Soome gaasijuhtme Balticconnector rajamine. Eesti valitsus väljastas 8. märtsil 2018. aastal ehitusloa gaasijuhtme mereosa ehitamiseks.

Seoses sellega märkis majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson, et gaasijuhe Balticconnector on oluline mitte üksnes majanduslikust vaatevinklist, vaid ka energiajulgeoleku kaalutlustel. Mida rohkem on energiaühendusi, seda usaldusväärsemad gaasitarned on, toonitas ta.

Euroopa Komisjon sõlmis Eesti ja Soomega kokkuleppe nende kahe riigi gaasivõrke ühendava gaasijuhtme Balticconnector rajamiseks 2016. aasta oktoobris. Selle pikkuseks on 153 kilomeetrit, millest 77 kilomeetrit kulgeb mööda merepõhja. Kummalegi poole Soome lahte rajatakse ka pumbajaamad. Gaasijuhe võimaldab läkitada Eesti ja Soome jaotusvõrkudesse kuni 7,2 miljonit kuupmeetrit gaasi ööpäevas.

Ebarentaabel Eesti vedelgaasi projekt >>

Gaasijuhtme väljakuulutatud sihtide seas on Soome sõltuvuse vähendamine Venemaa gaasitarnetest ning Läänemere piirkondliku gaasituru arendamine. Perspektiivis peaksid kolm Baltimaad ja Soome Euroopa Komisjoni plaani kohaselt moodustama ühise gaasipiirkonna BEMIP 2, mis Leedu ja Poola vahelise gaasitoru (GIPL) kaudu on ühendatud Lääne-Euroopa gaasivarustusssüsteemidega ühendatud.

45
Tagid:
kokkulepe, majandus, gaasijuhe, gaas, Balticconnector, GIPL, Saulius Bilys, Žygimantas Vaičiūnas, Lääne-Euroopa, Leedu, Baltikum, Poola
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega