Baltikum leppis Poolaga kokku ühise gaasijuhtme asjus, illustreeriv foto

Baltikum leppis Poolaga kokku ühise gaasijuhtme asjus

34
Leedu ja Poola allkirjastasid kokkuleppe oma gaasivõrkude ühendamiseks ühtse gaasijuhtmega GIPL, mis seob Baltimaad Lääne-Euroopa gaasivarustuse süsteemidega.

TALLINN, 25. mai — Sputnik. Dokumendile kirjutasid alla Leedu gaasikompanii Amber Grid ja Poola Gaz-Systemi esindajad. Sõlmitud kokkulepe kinnitab osapoolte otsust projektisse investeerida ja tähistab ehitusetapi algust, kirjutab Baltic Course.

Washington plaanib Euroopale "väga palju gaasi müüa" >>

Nagu märkis Leedu energeetikaminister Žygimantas Vaičiūnas, avab projekt GIPL uksed Balti riikide gaasivõrkude integreerimiseks Euroopa ühtse gaasituruga ja tagab veel ühe alternatiivse gaasitarnete allika. Lisaks energiaturvalisuse taseme tõstmisele toob see projekt ka majanduslikku kasu kõigile projekti partneritele, rõhutas minister.

Amber Gridi peadirektor Saulius Bilys märkis omakorda, et Balti riikide ja Soome gaasitarbijad saavad laialdase valiku gaasi hindade ja tarnete osas ning turuosaliste ees avanevad uued koostööperspektiivid.

GIPL- gaasijuhtme pikkuseks on ligi 500 kilomeetrit, millest 165 km kulgeb Leedu territooriumil. Kavandatavaks läbilaskevõimsuseks on aastas kuni 27 teravatt-tundi gaasi Baltimaade ja kuni 22 teravatt-tundi Poola suunas. Töid gaasijuhtme paigaldamiseks Leedu poolel plaanitakse alustada 2019. aasta märtsis ja kasutuselevõttu on oodata 2021. aasta detsembris.

Leedu-Poola gaasijuhtme GIPL kulude jagamise leping, nagu kirjutas Sputnik Lietuva, sai allkirjastatud 2018. aasta 21. mail ettevõtete Amber Grid (Leedu), Grid (Leeduа), Gaz-System (Poolaа), Conexus Baltic Grid (Läti) ja Elering (Eesti) poolt.

Eesti ja Soome valitsuse ühisistungi otsused >>

Kokkuleppele Leedut ja Poolat põhitrassina ühendava gaasijuhtme GIPL rajamise kohta kirjutati alla Brüsselis 2015. aasta sügisel. Gaasijuhtme kogumaksumust hinnatakse 558 miljonile eurole. Euroopa fondidest on projekti realiseerimiseks eraldatud üle 266 miljoni euro. Osa rahastusest lasub Balti riikide õlgadel, sealhulgas Eestil.

Eestit ja Soomet ühendab gaasijuhe

Läänemere põhjaosas teostatakse samal ajal veel üht projekti, mis teoreetiliselt tõstab piirkonna energiaturvalisust – käsil on Eesti-Soome gaasijuhtme Balticconnector rajamine. Eesti valitsus väljastas 8. märtsil 2018. aastal ehitusloa gaasijuhtme mereosa ehitamiseks.

Seoses sellega märkis majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson, et gaasijuhe Balticconnector on oluline mitte üksnes majanduslikust vaatevinklist, vaid ka energiajulgeoleku kaalutlustel. Mida rohkem on energiaühendusi, seda usaldusväärsemad gaasitarned on, toonitas ta.

Euroopa Komisjon sõlmis Eesti ja Soomega kokkuleppe nende kahe riigi gaasivõrke ühendava gaasijuhtme Balticconnector rajamiseks 2016. aasta oktoobris. Selle pikkuseks on 153 kilomeetrit, millest 77 kilomeetrit kulgeb mööda merepõhja. Kummalegi poole Soome lahte rajatakse ka pumbajaamad. Gaasijuhe võimaldab läkitada Eesti ja Soome jaotusvõrkudesse kuni 7,2 miljonit kuupmeetrit gaasi ööpäevas.

Ebarentaabel Eesti vedelgaasi projekt >>

Gaasijuhtme väljakuulutatud sihtide seas on Soome sõltuvuse vähendamine Venemaa gaasitarnetest ning Läänemere piirkondliku gaasituru arendamine. Perspektiivis peaksid kolm Baltimaad ja Soome Euroopa Komisjoni plaani kohaselt moodustama ühise gaasipiirkonna BEMIP 2, mis Leedu ja Poola vahelise gaasitoru (GIPL) kaudu on ühendatud Lääne-Euroopa gaasivarustusssüsteemidega ühendatud.

34
Tagid:
kokkulepe, majandus, gaasijuhe, gaas, Balticconnector, GIPL, Saulius Bilys, Žygimantas Vaičiūnas, Lääne-Euroopa, Leedu, Baltikum, Poola