Tallinna-Helsingi tunnel eeldab investeeringuid erasektorist, illustreeriv foto

Tallinna-Helsingi tunnel eeldab investeeringuid erasektorist

27
(Uuendatud 17:21 15.05.2018)
Tallinna ja Helsingi vahelise raudteetunneli ehitamine eeldab investeeringuid erasektorist, teostudes avaldab see aga ulatuslikku positiivset mõju nii Soome kui ka Eesti majandusele.

TALLINN, 15. mai — Sputnik. Lisaks tõhustaks tunneli rajamine Euroopa ja Aasia vahelist liiklust, tõdevad teisipäeval avaldatud raporti autorid, vahendas ERR. Raporti koostajate sõnul kiirendaks erasektori raha kaasamine projekti ning parandaks selle tasuvust.

Eesti ja Soome valitsuse ühisistungi otsused >>

Tunneli rajamine on Soome liiklus- ja sideministeeriumi juhitud töörühma hinnangul nii ulatuslik ja keerukas projekt, et selle teostamiseks läheb vaja uuenduslikke lahendusi ka rahastuses.

Tallinn-Helsingi püsiühenduse rajamise toetusrühma avaüritus
© Riigikogu / Erik Peinar

Eesti ja Soome peaks töörühma sõnul selle aasta lõpuks kokku leppima, mil moel riigid end tunneliga seovad ning selle projektis osalevad.

Plaanitava Tallinna-Helsingi raudteetunneli maksumuseks hinnatakse keskmiselt 16 miljardit eurot ning ehitusajaks 15 aastat arvestusega, et ehitus algaks 2025. aastal vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti veebruaris.

Peaminister Jüri Ratas ütles FinEst Link projekti lõppkonverentsil, et Helsingi ja Tallinna vahele kiire püsiühenduse rajamine tooks kogu piirkonnale mitmeid eeliseid ning seetõttu on äärmiselt oluline jätkata püsiühenduse teemal laialdast ühiskondlikku arutelu.

Tallinna-Helsingi tunnel läheb maksma 16 miljardit eurot >>

Ratase sõnul liigub Tallinna ja Helsingi vahel ligi 10 miljonit reisijat aastas, kelle arv on praeguste hinnangute kohaselt kasvuteel. Pealinnade liitmist üheks suurlinnapiirkonnaks peaksid Eesti ja Soome elanikud tema sõnul tõsiselt kaaluma, sest see tooks kogu piirkonnale mitmeid eeliseid, näiteks paraneksid tööturuvõimalused.

Euroopa Liit eraldas Tallinna ja Helsingi vahelise raudteetunneli tasuvusuuringuks ligi miljon eurot, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti 2016. aasta kevadel.

Raha sai FinEst Link projekt. Tasuvusuuring pidi välja selgitama, kas Soome ja Eesti vahele tasub mere alla tunnelit ehitada, missugused on ehitamise tehnilised võimalused ja kuidas tunnel mõjutaks keskkonda.

FinEst Link projekti raames teostatud raudteetunneli tasuvusanalüüsis leiti, et tunnel aitaks kaasa kaksiklinna arengule ning 3 miljoni elanikuga metropoli tekkele, kus inimestele, kaupadele ning teenustele oleks tagatud vaba liikumine, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

EL annab Tallinna-Helsingi tunneli tasuvusuuringuks raha >>

Avardunud tööturg tooks endaga kaasa majanduskasvu, avaks uusi võimalusi ettevõtetele ning parandaks elukvaliteeti. Tunnel võimaldaks igapäevast pendelrännet kahe pealinna vahel ning tekitaks ühtse Euroopa raudteevõrgustiku Kesk-Euroopast Arktikani.

Täpsemat infot projekti ning uuringute tulemuste kohta leiab FinEst Link kodulehelt.

27
Tagid:
investeering, eraraha, majandus, tunnel, töörühm, Aasia, Euroopa, Helsingi, Tallinn, eesti, Soome