Võitluses Nord Stream 2 eest on Moskva peamiseks liitlaseks Berliin

Saksamaa välisminister "rõõmustas" Baltimaid ja Ukrainat "Vene toruga"

37
(Uuendatud 17:04 14.05.2018)
Balti riikides ja Ukrainas oli pidupäev – ajakirjanduses ilmunud pealkirjade alusel otsustades lubas Saksamaa välisminister "Nord Stream 2 küsimuses Baltimaade huve arvesse võtta".

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor RIA Novostile

Sellest järeldati kohe, et Saksamaa seisukoht torujuhtme osas on lõpuks ometi muutunud ja Gazprom peab Ukrainale ka edaspidi eurooplastele müüdava gaasi transiidi eest maksma. Kui aga välisministri avaldus läbi lugeda, saab seda tõlgendada vaid kergelt varjatud irvena projekti vastaste üle.

Saksamaa palub USA-lt vabastust Venemaa-vastastest sanktsioonidest >>

Nimelt ta teatas reedesel pressikonverentsil järgmist: "Ma panen kõrva taha, et antud küsimuses on vaja detailsemat informatsiooni ja diskussioone." On raske ette kujutada, milliste loogiliste käikude kaudu võib jõuda järelduseni, et öeldu tähendab "Saksamaa välisminister lubas Nord Stream 2 küsimuses Baltimaade huve arvesse võtta", nagu mõned väljaanded kirjutasid. Tegelikkuses lubas Maas Balti poliitikutele ja nende Ukraina liitlastele vaid täiendavaid ja igavaid loenguid Venemaa gaasijuhtme olulisusest Euroopa jaoks.

Kõige huvitavam on, et Saksamaa kasutab diplomaatias tüüpilist ameeriklaste meetodit – muutes välissuhted kompromisside otsimise kõrgemast kunstist tüütuks põhjuste ettelugemise rituaaliks, mille põhjal kõik neile maksma peaksid ja end seejuures veel ka süüdlastena tunneksid.

Peale Nõukogude Liidu lagunemist heitis Riigidepartemang kompromisside ja järeleandmiste idee nurka ja nüüd on Ameerika diplomaadid parimal juhul nõus ikka ja jälle oma seisukohta selgitada, nähes seda "vasallriikidega" peetavate läbirääkimiste käigus ainuvõimaliku aktsepteeritava eesmärgina. Ilmselt otsustas äsja Washingtonilt Iraani sanktsioonide osas näitliku õppetunni saanud Saksamaa, et on saabunud aeg kasutada sedasama meetodit ka "dialoogis" Ameerika vasallidega Euroliidus. Seepärast lubaski Saksamaa välisminister Läti, Leedu, Eesti, Poola ja isegi Ukraina diplomaatidele uusi arutluste ja diskussioonide voore ja ei midagi rohkem.

On paradoksaalne, et Donald Trumpi Iraani-seiklus — mille käigus ta omavoliliselt elementaarseid diplomaatia põhitõdesid ignoreerides "tuumaleppe tühistas" — on Gazpromi Euroopa partneritele suureks abiks. Nimetades asju oma nimedega, on nii USA Iraani kui ka Venemaa vastu suunatud sanktsioonid ühtlasi Euroopa vastu sihitud — see arusaam jõuab järk-järgult ka Euroopa inforuumi.

Trumpi kingitus — mida annab USA väljumine Iraani tuumaleppest Venemaale >>

Kuidas veel tõlgendada olukorda, kus Euroopat tahetakse isoleerida kahest tähtsamast energiakandjate allikast – Venemaast ja Iraanist? Peale sanktsioonide tühistamist tormasid Euroopa naftafirmad Iraani maardlaid kasutusele võtma ning nende naftat ostma. USA uued sanktsioonid seavad aga ohtu nii investeeringud kui ka tarned.

Peab olema pime, et mitte näha paralleeli selles, kuidas Ameerika senaatorid üritasid Nord Stream 2 vastu sanktsioone kehtestada, sundimaks Euroopa Liitu USA kallist vedelgaasi ostma. Nagu juhtivad analüütikud Venemaal ja mujal õigesti märgivad, on Euroliit muutunud, ega tegele enam Washingtoni korralduste täitmisega, vaid otsib demonstratiivselt lahendusi sanktsioonide neutraliseerimiseks.

Enamgi veel – Trumpile mitteallumise küsimus muudetakse Euroopa sõltumatuse küsimuseks. Prantsusmaa rahandusminister Bruno Le Maire teatas, et Euroopa ei tohi leppida sellega, et USA maailma "majanduspolitseinikku mängib" ning esitas seejärel prantslastele omaselt otsese küsimuse: "Kas me tahame olla vasallide rollis, kes USA aluspükste kummist kinni hoides nende käske täidavad?"

Veel paar aastat tagasi, kutsuti ministri poolt "Ameeriklaste püksikummi otsas rippumiseks" nimetatut "Lääneriikide Atlandiüleseks solidaarsuseks." Uued ajad – uus eurodiplomaatia sõnavara.

Balti tiigreil, samuti Poola ja Ukraina diplomaatidel, kes on spetsialiseerunud "Venemaa energeetilisele ekspansioonile vastutöötamisele," on vägagi vedanud, et nendega tegeleb igav ja kannatlik Saksa välisministeerium, mitte emotsionaalsed prantslased, kes võiksid pakkuda palju loovaid ideid teemal "kuhu USA vasallid oma väärtuslikke ettepanekuid ja soove saata võiksid."

Gaasisurve: Saksamaa Nord Stream 2-st ei loobu >>

Selle taustal tunduvad eriti koomilistena meeleheitlikud katsed kohtuvaidluse abil Nord Stream 2 ehitust peatada. Poola monopolidevastane ametkond UOKiK teatas kohtuasja algatamisest Gazpromi ja tema viie Euroopa partneri vastu, kes projektis osalevad. Pole kahtlustki, et järgneval etapil esitatakse trahvid konkurentsitingimuste rikkumise eest Ukraina gaasitranspordisüsteemiga või Washingtoni õiguste rikkumise eest Ameerika vedelgaasi tarnida.

Venemaa torujuhtme vastu võttis sõna ka Euroopa konkurentsivolinik Margrethe Vestager, kes sarnaselt paljudele euroametnikele ei suuda leppida olukorraga, kus Berliin Moskvaga Eurokomisjoni vahenduseta koostööd teeb.

Saksamaal esitas kohalik looduskaitseliit NABU kohtuhagi, mis nõuab "Nord Stream 2" ehitustööde kohest lõpetamist, et vältida "tema poolt põhjustatavat keskkonnaohtu."

Varem või hiljem jõuavad kõik sellised pretensioonid, trahvid ja protestid Euroopa kohtutesse ja tõenäoliselt saab neile osaks samasugune saatus, nagu Ukraina "Naftogazi" hagile, mis üritas keelata juba toimiva Nord Stream 1 täisvõimsusel kasutamist.

Kõik rahulolematud võivad kindlalt arvestada ühe saavutusega – sellega, et Saksamaa välisminister tagab neile lisavõimaluse diskussioonideks, nagu lubatud, selgitades seal veel korduvalt, miks Saksamaa sammud on õiged ja et nendega tuleb leppida.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

37
Tagid:
majandus, ehitus, torud, Gazprom, Nord Stream 2, Välisministeerium, Heiko Maas, Balti riigid, Ukraina, Venemaa, Saksamaa