Võitluses Nord Stream 2 eest on Moskva peamiseks liitlaseks Berliin

Saksamaa välisminister "rõõmustas" Baltimaid ja Ukrainat "Vene toruga"

45
(Uuendatud 17:04 14.05.2018)
Balti riikides ja Ukrainas oli pidupäev – ajakirjanduses ilmunud pealkirjade alusel otsustades lubas Saksamaa välisminister "Nord Stream 2 küsimuses Baltimaade huve arvesse võtta".

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor RIA Novostile

Sellest järeldati kohe, et Saksamaa seisukoht torujuhtme osas on lõpuks ometi muutunud ja Gazprom peab Ukrainale ka edaspidi eurooplastele müüdava gaasi transiidi eest maksma. Kui aga välisministri avaldus läbi lugeda, saab seda tõlgendada vaid kergelt varjatud irvena projekti vastaste üle.

Saksamaa palub USA-lt vabastust Venemaa-vastastest sanktsioonidest >>

Nimelt ta teatas reedesel pressikonverentsil järgmist: "Ma panen kõrva taha, et antud küsimuses on vaja detailsemat informatsiooni ja diskussioone." On raske ette kujutada, milliste loogiliste käikude kaudu võib jõuda järelduseni, et öeldu tähendab "Saksamaa välisminister lubas Nord Stream 2 küsimuses Baltimaade huve arvesse võtta", nagu mõned väljaanded kirjutasid. Tegelikkuses lubas Maas Balti poliitikutele ja nende Ukraina liitlastele vaid täiendavaid ja igavaid loenguid Venemaa gaasijuhtme olulisusest Euroopa jaoks.

Kõige huvitavam on, et Saksamaa kasutab diplomaatias tüüpilist ameeriklaste meetodit – muutes välissuhted kompromisside otsimise kõrgemast kunstist tüütuks põhjuste ettelugemise rituaaliks, mille põhjal kõik neile maksma peaksid ja end seejuures veel ka süüdlastena tunneksid.

Peale Nõukogude Liidu lagunemist heitis Riigidepartemang kompromisside ja järeleandmiste idee nurka ja nüüd on Ameerika diplomaadid parimal juhul nõus ikka ja jälle oma seisukohta selgitada, nähes seda "vasallriikidega" peetavate läbirääkimiste käigus ainuvõimaliku aktsepteeritava eesmärgina. Ilmselt otsustas äsja Washingtonilt Iraani sanktsioonide osas näitliku õppetunni saanud Saksamaa, et on saabunud aeg kasutada sedasama meetodit ka "dialoogis" Ameerika vasallidega Euroliidus. Seepärast lubaski Saksamaa välisminister Läti, Leedu, Eesti, Poola ja isegi Ukraina diplomaatidele uusi arutluste ja diskussioonide voore ja ei midagi rohkem.

On paradoksaalne, et Donald Trumpi Iraani-seiklus — mille käigus ta omavoliliselt elementaarseid diplomaatia põhitõdesid ignoreerides "tuumaleppe tühistas" — on Gazpromi Euroopa partneritele suureks abiks. Nimetades asju oma nimedega, on nii USA Iraani kui ka Venemaa vastu suunatud sanktsioonid ühtlasi Euroopa vastu sihitud — see arusaam jõuab järk-järgult ka Euroopa inforuumi.

Trumpi kingitus — mida annab USA väljumine Iraani tuumaleppest Venemaale >>

Kuidas veel tõlgendada olukorda, kus Euroopat tahetakse isoleerida kahest tähtsamast energiakandjate allikast – Venemaast ja Iraanist? Peale sanktsioonide tühistamist tormasid Euroopa naftafirmad Iraani maardlaid kasutusele võtma ning nende naftat ostma. USA uued sanktsioonid seavad aga ohtu nii investeeringud kui ka tarned.

Peab olema pime, et mitte näha paralleeli selles, kuidas Ameerika senaatorid üritasid Nord Stream 2 vastu sanktsioone kehtestada, sundimaks Euroopa Liitu USA kallist vedelgaasi ostma. Nagu juhtivad analüütikud Venemaal ja mujal õigesti märgivad, on Euroliit muutunud, ega tegele enam Washingtoni korralduste täitmisega, vaid otsib demonstratiivselt lahendusi sanktsioonide neutraliseerimiseks.

Enamgi veel – Trumpile mitteallumise küsimus muudetakse Euroopa sõltumatuse küsimuseks. Prantsusmaa rahandusminister Bruno Le Maire teatas, et Euroopa ei tohi leppida sellega, et USA maailma "majanduspolitseinikku mängib" ning esitas seejärel prantslastele omaselt otsese küsimuse: "Kas me tahame olla vasallide rollis, kes USA aluspükste kummist kinni hoides nende käske täidavad?"

Veel paar aastat tagasi, kutsuti ministri poolt "Ameeriklaste püksikummi otsas rippumiseks" nimetatut "Lääneriikide Atlandiüleseks solidaarsuseks." Uued ajad – uus eurodiplomaatia sõnavara.

Balti tiigreil, samuti Poola ja Ukraina diplomaatidel, kes on spetsialiseerunud "Venemaa energeetilisele ekspansioonile vastutöötamisele," on vägagi vedanud, et nendega tegeleb igav ja kannatlik Saksa välisministeerium, mitte emotsionaalsed prantslased, kes võiksid pakkuda palju loovaid ideid teemal "kuhu USA vasallid oma väärtuslikke ettepanekuid ja soove saata võiksid."

Gaasisurve: Saksamaa Nord Stream 2-st ei loobu >>

Selle taustal tunduvad eriti koomilistena meeleheitlikud katsed kohtuvaidluse abil Nord Stream 2 ehitust peatada. Poola monopolidevastane ametkond UOKiK teatas kohtuasja algatamisest Gazpromi ja tema viie Euroopa partneri vastu, kes projektis osalevad. Pole kahtlustki, et järgneval etapil esitatakse trahvid konkurentsitingimuste rikkumise eest Ukraina gaasitranspordisüsteemiga või Washingtoni õiguste rikkumise eest Ameerika vedelgaasi tarnida.

Venemaa torujuhtme vastu võttis sõna ka Euroopa konkurentsivolinik Margrethe Vestager, kes sarnaselt paljudele euroametnikele ei suuda leppida olukorraga, kus Berliin Moskvaga Eurokomisjoni vahenduseta koostööd teeb.

Saksamaal esitas kohalik looduskaitseliit NABU kohtuhagi, mis nõuab "Nord Stream 2" ehitustööde kohest lõpetamist, et vältida "tema poolt põhjustatavat keskkonnaohtu."

Varem või hiljem jõuavad kõik sellised pretensioonid, trahvid ja protestid Euroopa kohtutesse ja tõenäoliselt saab neile osaks samasugune saatus, nagu Ukraina "Naftogazi" hagile, mis üritas keelata juba toimiva Nord Stream 1 täisvõimsusel kasutamist.

Kõik rahulolematud võivad kindlalt arvestada ühe saavutusega – sellega, et Saksamaa välisminister tagab neile lisavõimaluse diskussioonideks, nagu lubatud, selgitades seal veel korduvalt, miks Saksamaa sammud on õiged ja et nendega tuleb leppida.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

45
Tagid:
majandus, ehitus, torud, Gazprom, Nord Stream 2, Välisministeerium, Heiko Maas, Balti riigid, Ukraina, Venemaa, Saksamaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega