Eesti ja Norra ministrid allkirjastasid 27 miljoni euro suuruse koostööprogrammi, illustreeriv foto

Eesti ja Norra ministrid allkirjastasid 27 miljoni euro suuruse koostööprogrammi

29
(Uuendatud 15:38 26.04.2018)
Riigihalduse minister Jaak Aab ja Norra asevälisminister Audun Halvorsen allkirjastasid neljapäeval Green ICT koostööprogrammi, mille kogumaht on 27 miljonit eurot.

TALLINN, 26. aprill — Sputnik. Äriarendusprogramm on suunatud Eesti ettevõtete konkurentsi suurendamiseks ning koostöö arendamiseks Norra ettevõtjate, asutuste ja ülikoolidega, teatas Rahandusministeerium.

"Norra toetused aitavad vähendada riikidevahelist majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust ning tugevdada kahepoolseid suhteid. Selle eesmärgi saavutamisel on suur roll ka mõlema riigi ettevõtjatel ja organisatsioonidel," ütles lepingu allkirjastanud riigihalduse minister Jaak Aab.

Riigihaldusminister Jaak Aab astub tagasi >>

"Mul on hea meel tõdeda, et Eesti ja Norra koostöö on väga tugev ning tänu eelnevatele programmidele on kahe riigi ettevõtjad saanud headeks partneriteks. Täna allkirjastatud koostööprogrammi abil saame neid sidemeid veelgi tugevdada," lisas Aab.

Kokku on programmi maht 27 miljonit eurot ning see sisaldab ka Eesti kaasfinantseeringut, milleks on 25 protsenti. Sellest 18,5 miljonit eurot läheb avatud taotlusvoorudesse, mis keskenduvad tööstuse, IT ja personaalmeditsiini tootearendusse.

Kokku 5,3 miljonit eurot suunatakse küberturvalisuse platvormi ning Health Sense andmeaida projektidesse ning Eesti ja Norra kahepoolseid suhteid edendavatesse tegevustesse.

Taotlusvoorusid koordineerib EAS ning tegevusi viiakse ellu koostöös Norra sõsarorganisatsiooniga Innovation Norway. Põhiprojekte ettevalmistav väiketoetuste taotlusvoor avatakse sügisel ning põhiprojektide taotlusvoor järgmisel aastal.

Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste üldeesmärgid on vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas ning tugevdada kahepoolseid suhteid doonor- ja abisaajariikide vahel. Toetusi antakse Euroopa Liidu 15 riigile Ida-, Kesk- ja Lõuna-Euroopas.

Norra panustab toetuste kogusummast kokku 97,7 protsenti, Island 1,6 protsenti ja Liechtenstein 0,7 protsenti. Toetuse määr on reeglina kuni 85 protsenti, kuid kodanikuühiskonna valdkonna ja sotsiaalpartnerite puhul võib olla kuni 90 protsenti.

Tajani kutsus poliitikuid üles tihedamale koostööle kodanikega >>

Norra finantsmehhanismi kogumaht on 1,3 miljardit eurot ja EMP finantsmehhanismil 1,5 miljardit eurot. See teeb kokku 2,8 miljardit eurot, mis on 11,3 protsenti enam kui perioodil 2009–2014. Eestil on võimalik saada sellest välisabi 68 miljonit eurot.

Rohkem infot Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste kohta leiab siit.

Riigihaldusminister Jaak Aab jäi märtsi keskel politseile vahele alkoholi tarvitamise jääknähtudega auto juhtimisel ning teatas ametist tagasi astumisest. Aab esitas peaministrile tagasiastumispalve teisipäeval, 17. aprillil, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

"Kahetsen juhtunut väga sügavalt ning ma ei püüa ennast kuidagi õigustada. Olen oma raske õppetunni saanud ning kutsun kõiki autojuhte vähimagi kahtluse korral mitte rooli istuma. Alkoholi tarvitamise tunnustega rooli istumine on vastutustundetu kõigi kaasliiklejate suhtes ning sellisele käitumisele puudub igasugune vabandus," sõnas Aab.

Aab avalikustas juhtunu nüüd, kuna talle tehti teatavaks väärteomenetluse otsus, mille alusel määrati karistuseks üks kuu juhtimisõiguse peatamist. "Ma ei vaidlusta otsust, vaid tunnistan oma süüd. Ma ei avalikustanud juhtunut samal hetkel, sest ei soovinud oma käitumisega varju heita riigi eelarvestrateegia aruteludele. Samuti on mul kahju, et paratamatult toob see kaasa mainekahju valitsusele ja minu koduerakonnal," sõnas Aab.

Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia >>

Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2019–2022, mille kulude maht ületab 47 miljardit eurot, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti neljapäeval. Riigi eelarvestrateegias kajastuvad valitsuse neli suurt eesmärki: suurendada Eesti ühiskonna sidusust ja rahvaarvu, edendada Eesti jätkusuutlikku majanduskasvu ning tugevdada Eesti julgeolekut.

29
Tagid:
koostööprogramm, ettevõtted, äri, haridus, majandus, Green ICT, EMP, EAS, rahandusministeerium, Audun Halvorsen, Jaak Aab, Norra, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega