Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia, illustreeriv foto

Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia

35
(Uuendatud 12:58 26.04.2018)
Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2019–2022, mille kulude maht ületab 47 miljardit eurot.

TALLINN, 26. aprill — Sputnik. Riigi eelarvestrateegias kajastuvad valitsuse neli suurt eesmärki: suurendada Eesti ühiskonna sidusust ja rahvaarvu, edendada Eesti jätkusuutlikku majanduskasvu ning tugevdada Eesti julgeolekut, edastab valitsuse kommunikatsioonibüroo.

"Tegemist on vastutustundliku, inimesekeskse ja tulevikku investeeriva riigi eelarvestrateegiaga, mille vastu võtmisega astusime suure sammu edasi, et meie ühiskond oleks sidusam, turvalisem ja targem," ütles peaminister Jüri Ratas.

Järgmisel aastal on valitsussektori eelarve praeguste andmete kohaselt ligikaudu 130 miljoni euroga nominaalses ülejäägis.

Aastatel 2019–2021 on riigieelarve struktuurses tasakaalus ja jõuab 2022. aastaks struktuursesse ülejääki. 2019. aastal valitseb maksurahu, uusi makse ei kehtestata. Eesti maksukoormus püsib lähiaastatel stabiilselt 34 protsendi lähedal SKPst ja Eesti riigi võlakoormus väheneb 2022. aastaks 5,3 protsendini SKPst.

Tähelepanu rahvaarvu suurendamisel

Rahvaarvu suurendamiseks pöörab valitsus tähelepanu lastele ja peredele suunatud teenuste ja toetuste arendamisele ning toetab töö- ja pereelu ühildamist. Näiteks 1. juulist 2020. aastal hakkab kehtima 30-päevane isapuhkus ja isa täiendav vanemahüvitis. Lisaks on vanematel võimalus lapse kolmeaastaseks saamiseni vanemahüvitise saamist kalendrikuu kaupa peatada ja taasalustada.

Lapse eest hoolitsemine peaks jagama ema ja isa vahel >>

Valitsus soovib tagada motiveeritud õpetajate olemasolu ning noorte õpetajate juurdekasvu. Selleks eraldatakse üldhariduskooli õpetajate palgafondi järgneva nelja aasta jooksul veel täiendavalt peaaegu 40 miljonit eurot.

Arstiabi parema kättesaadavuse ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks laiendatakse järk-järgult haigekassa tulubaasi. Tervishoiu rahastamise killustatuse vähendamiseks viiakse riigieelarve tervisekulud üle haigekassa eelarvesse. Lisaraha annab võimaluse lühendada ravijärjekordi, parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust, ravi järjepidevust ja kvaliteeti.

Heaolu ja sidususe suurendamine

Üks valitsuse prioriteet on suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust. Inimeste võimalikult iseseisva toimetuleku, hooldajate tööelus osalemise ning pikaajalist hooldust vajava liikmega perede toimetuleku toetamiseks plaanib valitsus muuta pikaajalise hoolduse korraldust.

2019. aastal toetab sotsiaalministeerium 1,5 miljoni euroga innovaatilise eakate kodu rajamist. Luuakse teenuskohad keerulisema hooldusvajadusega eakatele, kes tulenevalt spetsiifilisest hooldusvajadusest on praegu pereliikmete hooldada.

Loodavas kodus on maksimaalselt 50 teenuskohta. Töövõimereformi teise etapiga võetakse suund sellele, et tööandjad hindaksid töökeskkonna riske ja toetaksid töötaja tervise edendamist.

Tallinn kavatseb seenioridele luua modernse teenuskodu >>

Ühiskonna sidususe suurendamiseks pakub valitsus vajalikku ja kvaliteetset keeleõpet eesti keelest erineva emakeelega inimestele. Selleks avatakse Narvas ja Tallinnas eesti keele majad, mis saavad ülesande korraldada tasuta eesti keele kursusi ja töötada välja õppematerjale. Paraneb rahvusringhäälingu venekeelse telekanali ETV+ levi, milleks valitsus on kavandanud valitsus 300 000 eurot aastas.

Kohaliku majanduse ja töökohtade loomise toetamiseks käivitatakse Ida-Viru ja Kagu-Eesti programmid, mille tegevustele otsustas valitsus aastani 2022 eraldada täiendavat rahastust vastavalt 7,2 miljonit ja 3,2 miljonit eurot.

Jätkusuutlik majanduskasv

Eesti jätkusuutlikku majanduskasvu aitab tagada teaduse rahastamise kasv. Teaduse rahastamisel püütakse saavutada baasfinantseerimise ja konkurentsipõhiste uurimistoetuste tasakaal, mis annab teadlastele suurema vabaduse valida uurimisteemasid vastavalt ühiskonna vajadustele.

Selleks eraldatakse järgmisel neljal aastal täiendavalt kokku 53,2 miljonit. Kokku suunatakse valitsussektoris teadus- ja arendustegevusse eelarveperioodil lisavahendeid 115,4 miljonit eurot.

Valitsus jätkab uue põlvkonna lairibavõrkude investeeringutega mahus 9 miljonit eurot, millega paraneb internetiühenduse kättesaadavus seni tarbijate jaoks kiire internetiühenduseta jäänud piirkondades.

Senisest aktiivsemalt toetab valitsus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arenguprogrammi kaudu digipööret tööstus- ja ehitussektorites. Programmi kogueelarve aastatel 2018–2020 on 28 miljonit eurot.

Aastatel 2019–2022 investeerib valitsus teedesse 822,5 miljonit eurot. Jätkatakse Rail Balticu ning muu strateegilise taristu väljaehitamist. 2018. aastal alustatakse raudteetrassi tehnilise projekteerimise ja maade omandamisega.

2019. aastal algab Pärnu ning Ülemiste reisiterminalide ehitus, mis on kavas lõpule viia 2020. aasta lõpuks. 2019. aastal saavad alguse Vanasadama ja kesklinna vahelise säästva ja integreeritud liikuvuskeskkonna arendustööd. Samuti algab Narvat läbiva transiittee rekonstrueerimine mahus 8,9 miljonit eurot.

Riik toetab päikesepaneelide soetamist 1,4 miljoni euroga >>

Riik jätkab panustamist taastuvenergia arendamisse ning energiasäästu. Muu hulgas jätkub toetus elamute rekonstueerimise ning tänavavalgustuse ja soojamajanduse valdkonnale. Omavalitsuste elamufondi investeeringute toetuseks on plaanis 47,5 miljonit eurot.

Eesti e-riik saab kauaoodatud lisarahastuse, illustreeriv foto
© Sputnik / Руслан Кривобок

Aastatel 2018–2020 investeeritakse Eesti kalandussektorisse 72 miljonit eurot ning põllumajandussektori ja maaelu arengusse kokku 482 miljonit eurot. Sealhulgas saab 15 miljonit eurot investeeringutoetust uue põllumajandusühistute piimatööstuse rajamise suurprojekt.

Et parandada Eesti põllumajandustootjate võimet konkureerida teiste Euroopa Liidu tootjatega, tõstab valitsus üleminekutoetuse maksimaalse määrani. 2019. aastal tähendab see kokku 16,9 miljonit eurot.

Eesti julgeolek tugevneb

Valitsuse prioriteet on jätkuvalt tugevdada Eesti julgeolekut. Ajateenistuse läbib järgmistel aastatel üha suurem osa noori ja tegevteenistujate arv kasvab, et kasvatada Eesti iseseisva sõjalise kaitse võimet. Riik soetab märkimisväärses mahus suurekaliibrilise lahingumoona varusid. Paranevad väljaõppevõimalused ja uuendatakse tehnikat.

Liitlaste vägede vastuvõtmiseks ja väljaõppeks vajaliku taristu arendamist aitab kaasrahastada NATO. Aastaks 2022 suureneb kaitseväe struktuur: muu hulgas luuakse küberväejuhatus ning täiendavad kompaniid sõjalise maakaitse tugevdamiseks.

Valitsus suurendab riigi ja ühiskonna vastupanuvõimet kriisideks. Luuakse paremad võimalused elanike kaitsmiseks erinevates kriisides ning parandatakse elanike teadlikkust ja oskusi kriisisituatsioonides käitumiseks.

Energiajulgeoleku kindlustamiseks jätkab valitsus ettevalmistusi Eesti elektrivõrgu ühendamiseks Euroopa võrkudega 2025. aastaks.

Rahandusministeerium prognoosib 2019. aasta majanduskasvuks 3,2 protsenti >>

Politseinike, päästjate ja teiste siseturvalisuse töötajate palkade märkimisväärseks tõstmiseks eraldas valitsus järgmiseks neljaks aastaks lisaraha ligi 23 miljonit eurot aastas.

Riigi eelarvestrateegiaga tehtud otsuseid täidetakse valdkondade arengukavade rakendusplaanide ja tegevuskavade kaudu. Eelarvestrateegia põhjal valmib järgmise aasta riigieelarve eelnõu, mille valitsus esitab riigikogule sügisel.

Eelarvestrateegia eesmärk

Riigi eelarvestrateegiat (RES) tehes lähtutakse valitsuse suurtest eesmärkidest: edendada majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust.

Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende.

Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks.

Valitsus alustab riigi eelarvestrateegia 2019-2022 aruteluga >>

Eelarvestrateegia koostatakse igal kevadel. Valitsus kinnitab selle hiljemalt aprilli lõpul ning riigikogu korraliste valimiste aastal ehk ka 2019. aastal hiljemalt mai lõpul.

Sügisel koostab valitsus riigieelarve eelnõu, mida Riigikogu menetlema asub. Siis selguvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud, sealhulgas näiteks eri valdkondade lõplik palgafond.

35
Tagid:
rahandus, investeering, majandus, eelarvestrateegia, valitsus, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega