El-i ja EL-i liikmesriikide lipud

"Me oleme Euroliidust väsinud" - kes igatseb EL-ist lahkuda

150
(Uuendatud 00:02 22.04.2018)
Euroopa kõige jõukamates riikides kasvab pettumus Euroopa Liidu osas. Prantslased, hollandlased, belglased ja rootslased näevad EL-is aina enam puudusi ja üha vähem eeliseid. Nad on veendunud, et Brüssel jaotab raha ümber vähemarenenud riikide kasuks.

Igor Gaškov, RIA Novosti

Soovimatus naabri heaks töötada tugineb vanadele vastuoludele: paljud Euroopa riikide valitsused ei taha sisserändajaid vastu võtta ega pea Venemaad vaenlaseks.

"Euroopa Liit määris meile sanktsioonid kaela"

"Üks mu tuttav sai Euroopa Liidu sammude pärast otseselt kannatada. Tema reisibüroo oli spetsialiseerunud Krimmi ringreisidele. Nüüd on tal raske — võimud nõuavad, et ta töö lõpetaks," rääkis RIA Novostile Hollandi kodanik Cornelis Dekker. Tema meelest ei ole Hollandil põhjust vastasseisuks Venemaaga, vaid kursi suhete halvenemisele dikteerib Brüssel. "Selle tagajärjel on mu tuttaval suuri raskusi maksuametiga," kurdab ta.

Eurooplased ennustavad uusi lahkumisi Euroopa Liidust >>

Belgia politoloog Chris Roman juhatab analüüsikeskust Euro-Rus. Ennast nimetab ta "üheks neist, kes on EL-i läbi kannatada saanud." 2014. aastal leppisid Euroopa võimud Belgiaga kokku Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamises, kuid vaidlused selle üle kestavad tänaseni. "Meile läheb otsus sanktsioonidest miljardeid maksma, mitu tuhat inimest on töötuks jäänud," ütleb RIA Novostile Chris Roman.

Tema ametialasele tegevusele avaldab mõju Euroopa meedia üle ujutanud negatiivne infovoog Venemaa kohta. "Mulle on see maksma läinud normaalsed suhted ümberkaudsetega – naabritega, ja mitte ainult. Kuna mul on avalikult venemeelsed seisukohad, suhtuvad paljud minusse nüüd negatiivselt. Pealekauba armastan ma muusikat ja üritan juba kaks aastat bändi kokku saada. Muusikud, keda olen vestlusele kutsunud, heitusid mu vaadetest kuuldes ja läksid minema. Ma kannatan vahetult propagandakampaania pärast, mida EL Venemaa vastu teostab," tunnistab ta.

"Me lahendame võõraid muresid eneste arvelt"

2008. aasta majanduskriisi tagajärjed annavad end Euroopas seniajani tunda. Paljud Vanas Maailmas on veendunud, et Brüsseli poliitika ainult süvendab tekkivaid probleeme. Rikastel riikidel tuleb vaeste eest maksta, leppides oma isikliku elatustaseme langusega.

"Ma leian, et me vaesume EL-i pärast," ütleb RIA Novostile Hollandi kodanik Albert Kalje. "Me peame töötama kauem, et sellistes Euroopa Liidu riikides nagu Kreeka jätkataks pensionide maksmist. Tuletame meelde panganduskriisi Hispaanias. Just meie tasusime selle eest, sest Holland on üks neist riikidest, kes on pidevalt EL-i doonoriks."

Prantsusmaa on USA-st väsinud ja arendab kaubandust Venemaaga >>

Vajadus teiste ELi riikide vajaduste tarvis raha üle kanda on eriti raske ise keerulises majanduslikus olukorras olevatele inimestele. Küsides, kas te olete isiklikult ELi poliitika tõttu kannatanud, vastas Kalje: "Jah, ma pidin müüma oma maja ja liikuma vähem avarasse". Samuti seostab majanduslikke raskusi ELi liikmeks saamisega ka teine euroskeptiline rootslane Carl Constant de Flón. "EL loob riike, mis ei ole atraktiivsed, muutes rikkamad ja edukad riigid vaesemaks," selgitas ta RIA Novostile.

Teisest küljest hävitavad EL-i eeskirjad paljude liikmesmaade tööstust, mis samuti tööpuuduse kasvule ja elukvaliteedi halvenemisele kaasa aitab.

"EL sunnib meid arstide ja politseinike arvelt kokku hoidma"

Brüsselile esitatud etteheidete seas on suveräänsust riivav sekkumine riikide sisepoliitikasse. EL-i koidikul sõlmiti kokkulepped hoida eelarvedefitsiit madalal tasemel. Brüssel nõuab kokkulepete täitmist, ähvardades rikkujaid sanktsioonidega. Tulemuseks on Euroopa Liidu riikide vajadus kärpida sotsiaalprogramme ja investeeringuid riigisektorisse. Eurooplased tajuvad seetõttu eelarve säästupoliitikat veelgi valulisemalt — mitte oma isikliku valikuna, vaid kui Brüsselipoolse surve tulemust.

Aurelien Mambre on üks Prantsusmaad Euroopa Liidust lahkuma kutsuva grupi asutajatest sotsiaalvõrgustikus. Tema sõnul "müüdi EL meile sotsiaalse projektina, kuid ta pole osutunud sotsiaalseks, vaid liberaalseks". Aurelien leiab, et üksikute riikide ametivõimud on muutunud EL-ist sõltuvaiks, sest nad kardavad trahve, mida nüüd nende vastu kehtestada võidakse. "Kokkulepped sunnivad meid muutma töötingimusi, nagu meil Prantsusmaal näiteks Al-Homri seaduse kehtestamisega juhtus, ja sunnitakse peale riiklike kulutuste kärpimise poliitikat. Presidentidel tuleb seda kurssi Brüsseli surve all järgida, "ütleb Mambre.

Macronil on õigus: Prantsusmaa võiks EL-ist lahkuda >>

Tema kaasmaalane Bert Yom ei ole samuti EL-i poliitikaga rahul. "Praegu sekkub meil politsei ainult neil juhtudel, kui ilma selleta kuidagi ei saa. Kaadrinappuse tõttu — EL-i poolt nõutava säästueelarve tõttu. Sest justnimelt Euroopa struktuurid nõuavad, et eelarvedefitsiit ei oleks üle kolme protsendi, nii et vajalikku arvu inimesi tööle võtta ei õnnestu," kurdab Yom. Puudujäägi kolmeprotsendises piirangus näevad euroskeptikud terve sotsiaalsete probleemide kogumi põhjustajat — alates kaadrinappusest õiguskaitseorganites kuni töötajate põuani polikliinikutes ja koolides.

Albaania, USA ja EL-i lipud
© Sputnik / Руслан Кривобок

"EL sundis mind auto maha müüma"

Brüsseli ametivõimud pooldavad kõigi jaoks ühiseid standardeid ja kutsuvad iga riiki üles tegema järeleandmisi. Vana Maailma elanikud võtavad neid üleskutseid vastu ilma entusiasmita ja isegi hämmeldusega. Paljud ei taha naabritega raha jagada ning tunnustada kõigi poolt valitud ühist võimu, mille esindajad ühiselt valitakse, paljud ei taha.

"Minu EL-iga seotud viimane negatiivne kogemus on isiklikku laadi. Mul tuleb nüüd uus auto osta. Kõik sellepärast, et mu vana auto ei vasta Brüsseli poolt kehtestatud uutele tehnokontrolli standarditele," kurdab Yom. Teda, nagu paljusidki Euroopas, häirib Brüsseli püüd kehtestada tarbimissfääris kõigile ühtsed eeskirjad. Aurelien Mambre on seadnud endale ülesandeks keelduda EL-i kehtestatud elektriarvestist. Seadeldis töötas kehvasti, kehastudes prantslase jaoks olmeraskuste kaudu kogu Euroopa Liidu sümboliks.

Mambre peab EL-i oma riigile koormaks ning võitlus elektriarvestite vastu on tema jaoks põhimõtte küsimus. Inimõiguslane töötab organisatsioonis, mis sai Euroopa toetusi. Rahastus kärbiti olematuks. Brüsseli vaatevinklist oli tegemist optimeerimisega. Euroskeptiku arvates aga on tegu ebaõiglusega, kuna Prantsusmaa kannab ju EL-i riikidele üle palju rohkem raha kui ise vastu saab. Pettumus Euroopa projekti viis Mambre ideeni Frexit, mis tähendab brittide mallide järgi modelleeritud lahkumist Euroopa Liidust. EL-i pealt säästetud raha soovitab ta kulutada Prantsusmaa heaks.

Brexit — protsess läks käima >>

Solidaarsus eelkõige oma rahvaga saab euroskeptitsismi motoks. "On üks peamine põhjus, miks 27 suveräänse riigi ühtne demokraatlik süsteem eksisteerida ei suuda. Selleks on Euroopa rahva, Euroopa rahvuse puudumine," lausus vestluses RIA Novostiga euroskeptikutele mõeldud võrguväljaande soverain.fr kaasasutaja Xavier Zhego kokkuvõtteks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

150
Tagid:
meedialahingud, poliitika, majandus, Brexit, EL, Belgia, Holland, Suurbritannia, Euroopa, Prantsusmaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega