Eesti e-riik saab kauaoodatud lisarahastuse, illustreeriv foto

E-riik saab kauaoodatud lisarahastuse

23
(Uuendatud 14:52 17.04.2018)
Eelmisel reedel lõppenud riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste tulemusel suunatakse Eesti e-riigi arendamisse kokku täiendavad 117,5 miljonit eurot järgneva nelja aasta jooksul.

TALLINN, 17. aprill — Sputnik. "Eesti e-riigi arendus on aastaid olnud sõltuvuses Euroopa Liidu vahendite ühekordsetest rahasüstidest. Edasiseks infosüsteemide korrashoiuks ja arendamiseks pole aga raha leidmist seni peetud oluliseks," kommenteeris ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, seisab ministeeriumi veebilehel.

Ratas: riik ja erasektor peavad panustama innovatsiooni heaks >>

"Kaasajastuste tegemata jätmine on viinud selleni, et riigi pakutavaid e-teenuseid on inimestel kohati ebamugav kasutada. Teiselt poolt on ajas kuhjunud probleeme keerulisem lahendada ning infosüsteeme tagantjärele korrastades kulutame kokkuvõttes rohkem raha kui neid järjepidevalt hooldades," selgitas minister.

Täiendavast rahastusest 112,5 miljonit eurot kasutatakse peamiselt e-teenuste arendamiseks ning küberturvalisuse tõstmiseks. 5 miljonit eurot rakendatakse Eesti Rahvusringhäälingu infosüsteemide uuendamiseks, et need vastaksid tänapäevastele küberturvalisuse nõutele.

"Tuues IKT-valdkonda lisaraha 117,5 miljonit eurot, suudame meie e-riigi lahendusi oluliselt kaasajastada ja tagada, et meie e-riik seisaks tugevatel jalgadel. Kaasajastamisega käsikäes käib ka küberturvalisuse tõstmine kogu sektoris," lisas minister.

Lisaks tuli valitsus vastu ettepanekule tõsta riigi IKT-spetsialistide palku 20 protsendi võrra. Erasektori palgatasemed on seni olnud oluliselt konkurentsivõimelisemad kui riigiasutustes, kellel on raske leida valdkonna spetsialiste.

Seetõttu soovitakse tuua riigi IKT-töötajate palgad sektori mediaani tasemele. Digivaldkonna palku plaanitakse tõsta alates järgmisest aastast ministeeriumi allasutustes, mis tegelevad riiklike e-süsteemide väljatöötamise, hoolduse ja arendusega.

"Meie e-riik püsib ja areneb ainult tänu meie inimeste oskustele. Seetõttu peame lisaks sõnadele ka tegudega näitama, et Eesti prioritiseerib IKT-valdkonda ja panustab seal töötavate inimeste hoidmisesse ja motiveerimisse," rõhutas minister.

Riik toetab IKT alast teadustööd kolme miljoni euroga aastas >>

Valitsuse nullbürokraatia programmi eesmärgiks on vähendada ettevõtetele bürokraatlikke nõudeid riigiga suhtlemisel. Tänaseks on ettevõtjate tehtud ettepanekutele tuginedes kaotatud või leevendatud 92 bürokraatlikku nõuet, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti eelmisel nädalal.

"Nullbürokraatia programm on jõudsalt edasi liikunud ning mul on hea meel, et ettevõtjad on jätkuvalt pakkunud välja ettepanekuid riigiga suhtlemise hõlbustamiseks," selgitas majandus- ja taristuminister Kadri Simson tänasel valitsuse istungil, kus ta andis ülevaate nullbürokraatia projekti hetkeseisust.

"Oleme vähendanud nii ebamõistlikke aruandluskohustusi, kus riigil on info tegelikult juba olemas, või lihtsustanud ettevõtjatele kohustuslikku aruandlust nende äritegevusest," lisas minister.

Tänavust riigi eelarvestrateegiat tehes lähtutakse valitsuse suurtest eesmärkidest: edendada jätkusuutlikku majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust.

Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks.

Eelarvestrateegia koostatakse igal kevadel. Valitsus kinnitab selle hiljemalt aprilli lõpul ning riigikogu korraliste valimiste aastal ehk ka 2019. aastal hiljemalt mai lõpul.

Uuendati enamik elektrooniliselt kasutatud ID-kaartidest >>

Sügisel menetlevad valitsus ja Riigikogu järgmise aasta riigieelarvet, siis selguvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud, sealhulgas näiteks eri valdkondade lõplik palgafond.

23
Tagid:
IKT-sektor, eelarvestrateegia, lisarahastus, e-riik, rahandusministeerium, Urve Palo, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega