USA ja Hiina majanduskokkupõrge – kaalul on sajad miljardid

Kaubandussõda mõjuks Eestile halvasti

56
Maailma kaubandussõja eskaleerumisel Eesti majanduse avatus meile enam boonuseks ei ole, hoiatab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Viimased arengud maailma suurriikide poliitikas näitavad, et USA ja Hiina vahel võib puhkeda kaubandussõda.

TALLINN, 6. aprill— Sputnik. Ökonomistide hulgas on üldine konsensus, et protektsionismil on negatiivne mõju majanduskasvule ja majandusliku heaolu tõusule, samas kui vabakaubandus ja riigi väiksem sekkumine majandusellu mõjuvad majanduskasvule positiivselt, edastab portaal Pealinn.

Kaubanduse liberaliseerimine võib aga väga erinevate hinnatasemete ja tööjõukuludega riikides põhjustada kaubandusbilansside asümmeetriat, vähendada impordiga konkureerivates majandusharudes hõivet ja põhjustada töötajate ümberpaigutumist muudesse majandusharudesse.

Kahe majandushiiglase kokkupõrge — kaalul on sajad miljardid>>

Saksamaa kantsler Angela Merkel
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Kokkuvõttes kaalub maailmas vabakaubandusest saadav kasu üles sellega kaasnevad probleemid, kuna vabakaubandus aitab luua rohkem uusi töökohti kui selle tõttu neid kaob. Vabakaubandusega kaasnev imporditud kaupade odavnemine soodustab tarbimist ning aitab inimestel rohkem kas investeerida kinnisvarasse või säästa. Ettevõtted saavad aga soodsamalt tootmissisendeid soetada. Kaubandustõkked töötavad ainult teatud kindlatel tingimustel ja toovad kasu kaitse all olevatele majandusharudele, samas kui kogumajandus üldjuhul sellest ei võida.

Viimastel aastatel on protektsionism vähenenud

Viimase 25 aastaga on maailmakaubanduse maht suurenenud 3,4 korda, millele on muuhulgas kaasa aidanud kaubanduspoliitikate liberaliseerimine. 2009. aasta aprillis Londonis toimunud kohtumisel lubasid G20 juhid vähendada protektsionismi. G20 riigid moodustavad ligikaudu 78% maailmakaubandusest – seega on nende kaubanduse liberaliseerimisel oluline mõju kogu maailmamajandusele.

Tuleks aga arvestada, et majandustsüklitel ja protektsionismil on teatav seos – majanduslanguse ajal või sellest taastumisel võib tekkida osadel riikidel kiusatus oma riigi ettevõtteid välise odavama konkurentsi eest kaitsta, samas kui majanduse kasvutsükkel võimaldab toota rohkem tulu ning seetõttu kaob ka vajadus oma riigi majanduse kaitsmiseks.

Pekingi vastus Washingtoni kaubandussõjale on karm>>

USA ja Hiina vaheline kaubandussõda ning ka teiste riikide vastureaktsioonid USA tollitariifidele muudavad viimaste aastate kaubanduse liberaliseerimise trendi. Hiljuti tekkinud kaubandussõja oht muudaks maailma aga taas protektsionistlikumaks.

Euroopa riigid, teiste seas Eesti, keeldusid allkirjastamast ühiste kavatsuste protokolli Hiina Siiditee kohtumisel
© AP Photo / Mark Schiefelbein

Kõige enam protektsionistlikke abinõusid on võtnud kasutusele USA

Vähe sellest, et USA on kehtestanud paljudele riikidele tollimaksud terasele ja alumiiniumile, on just raua- ja terasetööstusele kehtestatud maailmas viimase üheksa aasta jooksul kõige enam protektsionistlikke abinõusid. Sellele tööstusharule järgnevad muu metallitööstus, keemiatööstus ning mootorsõidukite ja kodumasinate tootmine.

Kõige enam protektsionistlikke abinõusid on Global Trade Alerti andmetel võtnud kasutusele USA. Sellele järgnevad pika vahega Saksamaa, India, Venemaa ja Argentina, kusjuures põhiline osa abinõudest on seotud kaupade väliskaubanduse piiramisega.

Saksamaa on maailmas kõige enam toetanud oma kaupade eksportimist, samas kui kaupade impordi piiramisega seotud abinõusid on Euroopa Liidu ühisturu tõttu kasutatud teiste liikmesriikidega üsnagi sarnasel arvul.

Kaubandussõda: eurooplased annavad hoobi USA sümbolitele>>

Maailma kaubandussõja eskaleerumisel Eesti majanduse avatus meile enam boonuseks ei ole

Eesti, kui väikese siseturuga ja ekspordist sõltuv riik, on seni vabakaubandusest kasu saanud. Eesti töötleva tööstuse ettevõtted suunavad välisturgudele ligikaudu 70% oma käibest. Kaupade ja teenuste eksport kokku moodustab meie SKP-st 78%, import aga 73%. Nende näitajatega oleme me Euroopa Liidus 11. kohal.

Maailma kaubandussõja eskaleerumisel meie avatus enam kahjuks boonuseks ei ole.

56
Tagid:
kokkupõrge, majandus, Eesti, Hiina, USA
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega