Illustreeriv foto

Kas ja kus palgad avalikustada? Kes avalikustab?

53
(Uuendatud 18:13 05.04.2018)
33% organisatsioonides on töötasu täielikult läbirääkimiste küsimus ning palgad on läbipaistmatud.

TALLINN, 5. aprill — Sputnik. Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson nentis arutelul "Kas ja kus palgad avalikustada? Kes avalikustab?", et kui palkade avalikustamisest räägitakse, siis suhtutakse sellesse ebalevalt, edastab Pealinn.

"Tahetakse ja ei taheta ka. Et ettevõtte sees oleksid palgad avalikud, ollakse tavaliselt poolt, aga selles, et näiteks naabrimees su palganumbrit teaks, ei olda nii kindlad," ütles ta.

Isegi haridusasutused pole süüst puhtad

Peterson selgitas, et seadusega on palk salastatud ainult tööandja jaoks ning tööandja ei saa keelata või karistada töötajatel palgast rääkimist.

On ameteid, kus naised teenivad rohkem kui mehed>>

"On olnud veidraid juhtumeid — esipiloot nimetab ajakirjanduses oma palga ja tööandja üritab teda selle eest lahti lasta," rääkis Peterson. "Eestis on tihti juhtunud, et kui ülikoolis naised kuulevad oma meeskolleegide palka, siis saavad nad teada, et neid on nööritud umbes 30% ulatuses."

"Oleme suurtes tehnoloogiafirmades näinud ka kahekordset erinevust töötajate palkades," tõdes Peterson, kelle hinnangul on siiski märgata tendentsi palkade avalikustamiseks ettevõtete sees, mille tagajärjel väheneb samm-sammult ka palgalõhe.

Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juhataja Liina Kanter märkis, et 33 protsendis organisatsioonides on töötasu täielikult läbirääkimiste küsimus.

"Üldine läbipaistvus on madal, seetõttu on valitsus leidnud, et on oluline hakata seal valdkonnas kutsuma esile muutusi," sõnas ta.

Kanter tõi välja, et Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2016-2019 näeb ette mitmeid meetmeid palgalõhe ja läbipaistvuse suurendamiseks, sealhulgas ka muuta avaliku sektori tööandjale kohustuslikuks kuvada oma kodulehel soo ja tööperede lõikes töötasustamise andmeid ja suurendada naiste ja meeste võrdsemat esindatust riigiettevõtete nõukogudes.

Värske ema jääb kollektiivsest palgatõusus ilma

Uuritakse ka peale lapsepuhkuse lõppu tööle naasemisega kaasnevaid probleeme. "Üheks ülesandeks on viia läbi uuring järgmise avaliku teenistuse aastaraamatu raames, mis hindab, kas lapsehoolduspuhkuselt naasnud töötaja töötasu on õiglane," märkis Kanter, kelle sõnul tuleb tihti ette, et näiteks kollektiivsetest palgatõusudest, mis on olnud nende lapsehoolduspuhkuse ajal, jäävad nad ilma.

Ka Heikko Gross CV-Online'ist nentis, et palkade läbipaistvus on tööturul suureks probleemiks.

Ametiühingujuht julgustab inimesi enda palka avaldama>>

"Tihtilugu probleem on selles, et inimesed pole kursis ja ettevõtted kasutavad seda aeg-ajalt ära. Kui on teada palgatase, siis on tööandjatel, kes otsivad odavat tööjõudu, elu raskem," sõnas ta. "Palgale tähelepanu tõmbamine muudab selle aktuaalseks ja seda keerulisem on tööandjatel öelda, et meie palku ei avalda."

Gross märkis, et CV-Online portaalis on tööpakkujatel võimalik kuulutuse juurde ära märkida palgatase ning kui seda ei tehta, on tööotsijal võimalik vaadata antud ametikoha keskmist palka läbi portaali palgad.ee.

Salapalk raiskab kõikide aega

"Kui ei ole kooskõlas ootus ja tegevus, käib tango või tuljakutants. Töötaja küsib "palju sa pakud?", tööandja ütleb "hiljem saad teada". Kui lõpuks selgub, et palk töötajale ei sobi, on raisatud nii tema, kui ka tööpakkuja aega," tõdes Gross.

Tööportaali CV45pluss asutaja Lemme Urb tõdes, et tööandjate suhtumine 45-aastastesse ja vanematesse haritud ja suure kogemusega on hämmastav.

Riik asub vähendama soolist palgalõhet avalikus sektoris>>

"Me ei saa rääkida isegi 1000-eurosest brutopalgast," ütles Urb, kelle sõnul on olukord piinlik. "45 pluss inimesele heidetakse ette, et ta hakkab maha käima, ei tunne arvutit. Aga see on ju Steve Jobsi ja Bill Gatesi põlvkond!"

Urb tõdes, et paljud inimesed on seetõttu ka oma töö lõksus.

"Mõeldakse "tahaks sealt ära tulla, aga kuhu ma lähen, kes mind võtab". Inimesed tiksuvad, me toodame tiksujaid, me raiskame haritud inimest," lõpetas ta.

53
Tagid:
mees, naine, palk, Peep Peterson, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega