Peaminister Jüri Ratas külastas täna Eesti idapiiri

Ratas: idapiiri ehitustööd peavad igal juhul jätkuma

63
(Uuendatud 16:33 03.04.2018)
Peaminister Jüri Ratas külastas teisipäeval koos Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaheri ja Lõuna prefekt Vallo Koppeliga Luhamaal Eesti idapiiri, et saada ülevaade ehitustööde kulgemisest.

TALLINN, 3. aprill — Sputnik. Veebruaris valminud ehitusprojektist selgus, et piiritaristu väljaehitamine muutub esialgsest hinnangust oluliselt kallimaks. Peaministri sõnul on idapiiri väljaehitamine üks viimaste aastate olulisem riiklik taristuarendus, kus järeleandmisi teha ei saa.

"Eesti idapiir on ühtlasi Euroopa Liidu ja NATO välispiir, seetõttu on projekteerimisest saati olnud tegu suure ja ambitsioonika projektiga," vahendab valitsuse kommunikatsioonibüroo Ratase sõnu.

Idapiiri kallinemine: probleeme oli info edastamisega >>

Peaministri sõnul on valitsus täpsustunud investeeringuvajadusi arutanud ning otsustanud, et idapiiri taristu rajamisega tuleb edasi liikuda. "Tänu meie piirivalvurite professionaalsele tööle on illegaalsete piiriületuse arv aasta-aastalt vähenenud, kuid pidamaks kuritegevusega sammu, on oluline tõsta piirivalvamine 21. sajandi tasemele," sõnas peaminister.

"Idapiiri väljaehitamine toob meie käsutusse radarid, sensorid ja videoseire võimekuse ning uudse tehnoloogilise lahendusena ka mehitamata lennuvahendid. Nende kõrgtehnoloogiliste süsteemide rakendamine on hädavajalik aitamaks piirivalvuritel oma tööd veelgi paremini teha," selgitas Ratas.

Peaministri sõnul on piiri väljaarendamine mitmeetapiline projekt, mille käigus rajatakse piiririba taristu ja ehitatakse välja tehnilised valvesüsteemid ning arendatakse ja häälestatakse vajalikud infosüsteemid.

"Alanud aasta jooksul viiakse läbi maismaapiiri väljaehitamise hanked ning tuleval aastal peaksid senise kava kohaselt algama ehitustööd. Samal ajal hakatakse järk-järgult arendama tehnilist seirevõimet, mille osas on siseministeerium kaasanud partnerina Euroopa Liidu Piirivalveagentuuri (FRONTEX)," ütles Ratas.

Eesti piiritara kui reservaadi sümbol >>

Peaminister tõdes, et idapiiri ehitus on keeruline ja rahamahukas. "Projekti suunamisel ja järelevalve tegemisel on juhtiv roll siseministeeriumil. Ehitusse Euroopa Liidu raha kaasamiseks on aga valitsus soovinud hinnata ka rahastuse taotlemise võimalikkust arvestades EL-i finantsperspektiivi," lõpetas peaminister.

Юри Ратас на границе с Россией
© Фото : Riigikantselei
Peaminister Jüri Ratas külastas Eesti idapiiri

Eesti Vabariigi idapiir on kokku 338,6 kilomeetrit, millest 135,6 km on maismaapiir. Valmiv idapiir on plaani kohaselt terves ulatuses kaetud tehnilise seire- ja valvevõimekusega.

Siseminister Andres Anvelt sai jaanuari lõpus PPA kalkulatsiooni, millest selgus, et Eesti idapiiri ehitus läheb seni arvatust üle 2,5 korra kallimaks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Venemaa Leedu suursaadik Aleksandr Udaltsov
© Sputnik / Александр Липовец

Vahearuandest selgus, et piiriprojekti kallinemine ja viibimine võrreldes 2015. aastal prognoosituga tulenes ettevalmistustööks antud ebamõistlikult lühikesest tähtajast ning vähestest alusmaterjalidest.

Küll aga ei liikunud teave idapiiri projekti kallinemise kohta piisavalt kiiresti. "Projektimeeskond sai maismaapiiri maksumuse olulisest kallinemisest teada 2016. aasta detsembris, mil oli vastu võtnud seitsme piirilõigu (kogupikkusega u 65 km) dokumentatsiooni koos ehituseelarve prognoosidega, millest siseministeeriumi ei informeeritud," selgitas siseministeeriumi siseauditi osakonna juht Tarmo Olgo.

Ratas: Eesti idapiir saab olema üks moodsamaid >>

Andres Anvelt rõhutas, et PPA juhtkond tegi kommunikatiivse, mitte sisulise vea. "Auditist selgunud asjaolud ei oleks idapiiri hinda muutnud ega ehitusprojekti valmimist kiirendanud. Küll aga oleks ära jäänud projekti osapoolte ja avalikkuse eksitamine muljega, et piir ei kalline ja valmib õigeaegselt," märkis siseminister.

63
Tagid:
majandus, ehitustööd, idapiir, Lõuna prefektuur, PPA, Vallo Koppel, Elmar Vaher, Jüri Ratas, Luhamaa, Venemaa, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega