Железнодорожная станция порта Силламяэ способна перерабатывать более десяти миллионов тонн грузов в год. Аналогичные общие мощности по перевалке грузов и у расположенных в гавани терминалов

Ekspert: Eesti transiit võib muutuda Läti surnuvankriks

80
(Uuendatud 14:06 02.04.2018)
Lääneriikide hüsteeriaga liitunud Eestil ei tasu oodata Venemaalt transiidi suhtes järeleandmisi. Sellele majandusvaldkonnale võib ülepea osaks saada Läti RAF-tehase saatus, kelle viimaseks autoks jäi surnuveo-auto, arvab politoloog.

TALLINN, 2. aprill — Sputnik. Balti riigid olid esimeste hulgas, kes liitusid Suurbritannia poolt vallandatud hüsteeria ja Venemaa diplomaatide demonstratiivse väljasaatmiseiga. Eesti, tõsi küll, saatis välja ainult ühe saatkonnatöötaja ning teatas sellest kolme Balti riigi hulgast viimasena.

Eesti saadab välja Venemaa kaitseatašee >>

Mida see võib tähendada ja kuidas see Venemaa ja Eesti suhteid mõjutab, kommenteeris ajakirjanik ja politoloog Armen Gasparjan raadio Sputnik iganädalases ülevaates lähivälismaa ja Balti riikide sündmustest.

Ilmutati erilist innukust

Arvestades seda russofoobia taset, mida Eesti üles näitab, võis oodata, et väljasaadetavate diplomaatide arv saab olema suurem, seetõttu võib otsust saata välja ainult üks diplomaat pidada Gasparjani hinnangul märguandeks selle kohta, et tuleb istuda läbirääkimiste laua taha.

Ta ei välista, et see võib olla seotud Eesti delegatsiooni eelseisva sõiduga Venemaale rahvusvahelisele transpordinäitusele. Eesti äritegevuse esindajad üritavad järjekordselt veenda Vene partnereid, et allesjäänud transiiti, mis kulgeb läbi Eesti, on mõtet säilitada.

Transiit tähendab raha ning äritegevus on sunnitud riske väga täpselt kalkuleerima, Eesti puhul aga on need väga suured. Aga, nagu politoloog leiab, Eesti äritegevusel pole kujunenud olukorda arvestades eriti millelegi loota, kuna tähtis ei ole väljasaadetud diplomaatide arv, vaid tõsiasi, et Eesti on lääne hüsteeriaga ühinenud.

"Inglanna õiendab häda" >>

"Mis vahet meil sellest on, kui palju saadikuid te välja saadate? Te olete selles osalenud. Enamgi veel, te tegite seda ennetähtaegselt. Kuni Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal veel mõtiskleti, kuidas seda kõike sättida, hõiskasid nemad kohe kõige esimesena, et "me saadame välja, me osaleme, meil on ühtsus Inglismaaga ja nii edasi," meenutas Gasparjan.

Äri tähendab raha ja mitte mingit filantroopiat

Säilitada mingilgi määral transiiti läbi Eesti taristu ei ole tema arvates keeruline, kuid mida Venemaa vastutasuks saab? Selleski küsimuses ripub kogu lugu õhus, kuna Venemaal on juba oma sissetöötatud transiiditeed läbi omaenese sadamate.

Vene politoloog, Venemaa välisasjade nõukogu peadirektor Andrei Kortunov
© Sputnik / Вадим Анцупов

Sugugi mitte juhuslikult ei müünud suur Eesti ettevõte oma äritegevust sakslastele, mis sai teatavaks möödunud nädalal. Eestlased loodavad, et sakslastel õnnestub venelastega kokkuleppele jõuda. Kuid küsimus on selles, mida Eesti sellest saab.

"Kui sakslased rehkendavad välja, et kasulikum on vedada kaubalaste näiteks Kaliningradi kaudu, siis palju õnne (Eesti transiidile – toim.). Paljugi, mida sakslased 25 aastaga Baltikumist ostnud on, ainult et ma pole nagu märganud, et ükskõik millise Balti riigi majandustase sellest tublisti kasvanud oleks," märkis politoloog.

Nüüd asutakse pidama äriläbirääkimisi mitte eestlaste ja venelaste, vaid sakslaste ja venelaste vahel, kellel ongi juba küllaltki tihedad sidemed. Aga see on hoopis teine lugu, kus Eesti huvisid üldse mitte mingil viisil arvesse ei võeta.

Venemaa transpordiministri asetäitja: ootame Eestilt uusi transpordiprojekte >>

Venemaa kiuste raiun oma jala maha

Gasparjan ei välista, et sakslastele on kasulikum Eesti transiiti mitte säilitada, vaid vastupidi, see likvideerida. Ta tuletas meelde lugu Läti autotehasega RAF. 1990. aastatel otsustasid Läti suured tarkpead käbekähku sõlmida Volkswageniga lepingu, et sakslaste varuosade najal oma autosid kokku panna.

Kõik lepingud Venemaaga said ülepeakaela tühistatud, aga kui saabuti neid sakslastega allkirjastama, siis selgus, et nende detailid maksavad kolm korda rohkem.

Eesti väljapanek rahvusvahelisel messil TransRossija
© Foto : Александр Чипурин

"Ent kõige hullem polnud isegi see, et hind sööstis kõrgustesse. Neile öeldi, et Euroopas pole teie kärusid tarvis, sest siin on oma autotööstus olemas. Ning kui lätlased ümber mõelnult taas Venemaa poole pöördusid, tootis too juba oma uusi GAZelle-kaubikuid. Ja saatuse irooniana oli viimaseks RAF-i konvererilt väljunud autoks surnuveo-auto. Tehas on pankrotis," jutustas Gasparjan.

Enam-vähem sama, oletab ta, võib toimuda ka Eesti transiidiga, sest Eesti poliitikud naaberriigi kogemust arvesse ei võta, tehes kangekaelselt kahju omaenda majandusele.

Balti transiidi lõpp >>

"Kujutagem ette, et sul on kirves ja sa pead puid raiuma, et ahju kütta. Sina aga raiud selle kirvega puude asemel omaenese jäsemeid. Sa jooksed verest tühjaks, aga kui sulle öeldakse: "Kuule, sa vajad vist arsti vaja, ja peavalutablette, sest sa oled hulluks läinud?", vastad sa raevukalt: "Ei, hoidke minust eemale, ma põlgan teid ja otsekohe raiun endal veel midagi küljest ära," tõi Gasparjan võrdluse.

80
Tagid:
kaitseatašee, diplomaat, majandus, transiit, Sergei Skripal, Suurbritannia, Venemaa, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega