Железнодорожная станция порта Силламяэ способна перерабатывать более десяти миллионов тонн грузов в год. Аналогичные общие мощности по перевалке грузов и у расположенных в гавани терминалов

Ekspert: Eesti transiit võib muutuda Läti surnuvankriks

77
(Uuendatud 14:06 02.04.2018)
Lääneriikide hüsteeriaga liitunud Eestil ei tasu oodata Venemaalt transiidi suhtes järeleandmisi. Sellele majandusvaldkonnale võib ülepea osaks saada Läti RAF-tehase saatus, kelle viimaseks autoks jäi surnuveo-auto, arvab politoloog.

TALLINN, 2. aprill — Sputnik. Balti riigid olid esimeste hulgas, kes liitusid Suurbritannia poolt vallandatud hüsteeria ja Venemaa diplomaatide demonstratiivse väljasaatmiseiga. Eesti, tõsi küll, saatis välja ainult ühe saatkonnatöötaja ning teatas sellest kolme Balti riigi hulgast viimasena.

Eesti saadab välja Venemaa kaitseatašee >>

Mida see võib tähendada ja kuidas see Venemaa ja Eesti suhteid mõjutab, kommenteeris ajakirjanik ja politoloog Armen Gasparjan raadio Sputnik iganädalases ülevaates lähivälismaa ja Balti riikide sündmustest.

Ilmutati erilist innukust

Arvestades seda russofoobia taset, mida Eesti üles näitab, võis oodata, et väljasaadetavate diplomaatide arv saab olema suurem, seetõttu võib otsust saata välja ainult üks diplomaat pidada Gasparjani hinnangul märguandeks selle kohta, et tuleb istuda läbirääkimiste laua taha.

Ta ei välista, et see võib olla seotud Eesti delegatsiooni eelseisva sõiduga Venemaale rahvusvahelisele transpordinäitusele. Eesti äritegevuse esindajad üritavad järjekordselt veenda Vene partnereid, et allesjäänud transiiti, mis kulgeb läbi Eesti, on mõtet säilitada.

Transiit tähendab raha ning äritegevus on sunnitud riske väga täpselt kalkuleerima, Eesti puhul aga on need väga suured. Aga, nagu politoloog leiab, Eesti äritegevusel pole kujunenud olukorda arvestades eriti millelegi loota, kuna tähtis ei ole väljasaadetud diplomaatide arv, vaid tõsiasi, et Eesti on lääne hüsteeriaga ühinenud.

"Inglanna õiendab häda" >>

"Mis vahet meil sellest on, kui palju saadikuid te välja saadate? Te olete selles osalenud. Enamgi veel, te tegite seda ennetähtaegselt. Kuni Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal veel mõtiskleti, kuidas seda kõike sättida, hõiskasid nemad kohe kõige esimesena, et "me saadame välja, me osaleme, meil on ühtsus Inglismaaga ja nii edasi," meenutas Gasparjan.

Äri tähendab raha ja mitte mingit filantroopiat

Säilitada mingilgi määral transiiti läbi Eesti taristu ei ole tema arvates keeruline, kuid mida Venemaa vastutasuks saab? Selleski küsimuses ripub kogu lugu õhus, kuna Venemaal on juba oma sissetöötatud transiiditeed läbi omaenese sadamate.

Vene politoloog, Venemaa välisasjade nõukogu peadirektor Andrei Kortunov
© Sputnik / Вадим Анцупов

Sugugi mitte juhuslikult ei müünud suur Eesti ettevõte oma äritegevust sakslastele, mis sai teatavaks möödunud nädalal. Eestlased loodavad, et sakslastel õnnestub venelastega kokkuleppele jõuda. Kuid küsimus on selles, mida Eesti sellest saab.

"Kui sakslased rehkendavad välja, et kasulikum on vedada kaubalaste näiteks Kaliningradi kaudu, siis palju õnne (Eesti transiidile – toim.). Paljugi, mida sakslased 25 aastaga Baltikumist ostnud on, ainult et ma pole nagu märganud, et ükskõik millise Balti riigi majandustase sellest tublisti kasvanud oleks," märkis politoloog.

Nüüd asutakse pidama äriläbirääkimisi mitte eestlaste ja venelaste, vaid sakslaste ja venelaste vahel, kellel ongi juba küllaltki tihedad sidemed. Aga see on hoopis teine lugu, kus Eesti huvisid üldse mitte mingil viisil arvesse ei võeta.

Venemaa transpordiministri asetäitja: ootame Eestilt uusi transpordiprojekte >>

Venemaa kiuste raiun oma jala maha

Gasparjan ei välista, et sakslastele on kasulikum Eesti transiiti mitte säilitada, vaid vastupidi, see likvideerida. Ta tuletas meelde lugu Läti autotehasega RAF. 1990. aastatel otsustasid Läti suured tarkpead käbekähku sõlmida Volkswageniga lepingu, et sakslaste varuosade najal oma autosid kokku panna.

Kõik lepingud Venemaaga said ülepeakaela tühistatud, aga kui saabuti neid sakslastega allkirjastama, siis selgus, et nende detailid maksavad kolm korda rohkem.

Eesti väljapanek rahvusvahelisel messil TransRossija
© Foto : Александр Чипурин

"Ent kõige hullem polnud isegi see, et hind sööstis kõrgustesse. Neile öeldi, et Euroopas pole teie kärusid tarvis, sest siin on oma autotööstus olemas. Ning kui lätlased ümber mõelnult taas Venemaa poole pöördusid, tootis too juba oma uusi GAZelle-kaubikuid. Ja saatuse irooniana oli viimaseks RAF-i konvererilt väljunud autoks surnuveo-auto. Tehas on pankrotis," jutustas Gasparjan.

Enam-vähem sama, oletab ta, võib toimuda ka Eesti transiidiga, sest Eesti poliitikud naaberriigi kogemust arvesse ei võta, tehes kangekaelselt kahju omaenda majandusele.

Balti transiidi lõpp >>

"Kujutagem ette, et sul on kirves ja sa pead puid raiuma, et ahju kütta. Sina aga raiud selle kirvega puude asemel omaenese jäsemeid. Sa jooksed verest tühjaks, aga kui sulle öeldakse: "Kuule, sa vajad vist arsti vaja, ja peavalutablette, sest sa oled hulluks läinud?", vastad sa raevukalt: "Ei, hoidke minust eemale, ma põlgan teid ja otsekohe raiun endal veel midagi küljest ära," tõi Gasparjan võrdluse.

77
Tagid:
kaitseatašee, diplomaat, majandus, transiit, Sergei Skripal, Suurbritannia, Venemaa, Eesti