Aasta algas ekspordi kasvuga, illustreeriv foto

Aasta algas ekspordi kasvuga

29
(Uuendatud 14:35 12.03.2018)
Kaupade eksport suurenes jaanuaris võrreldes 2017. aasta jaanuariga 9% ja import vähenes 8%, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasv oli laiaulatuslik, suurenemine toimus enamikus kaubagruppides.

TALLINN, 12. märts — Sputnik. 2018. aasta jaanuaris eksporditi Eestist kaupu 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 211 miljonit eurot (2017. aasta jaanuaris 410 miljonit eurot).

Kaubavahetus oli mullu rekordtasemel >>

Impordi languse taga on 2017. aasta jaanuaris toimunud üksiktehingud transpordivahenditega. Neid tehinguid arvestamata suurenes import selle aasta jaanuaris 11%.

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid jaanuaris Soome (17% Eesti koguekspordist), Rootsi (12%) ja Läti (10%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ja mitmesuguseid tööstustooteid (puitmajad, padjad, tekid), Lätti mineraalseid tooteid (elektrienergia, kütuselisandid), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (piim, õlu) ning transpordivahendeid (sõiduautod).

Eksport suurenes enim Soome (27 miljonit eurot), Kanadasse (15 miljonit eurot) ja Lätti (14 miljonit eurot). Suurenes elektriseadmete ja metalltoodete väljavedu Soome, samuti suurenes mineraalsete toodete väljavedu Kanadasse ning transpordivahendite väljavedu Lätti. Eksport vähenes enim Rootsi (17 miljonit eurot), kuhu veeti vähem elektriseadmeid.

Kaupadest eksporditi jaanuaris enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning puitu ja puittooteid. Enim suurenes transpordivahendite (20 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (17 miljonit eurot) ning mineraalsete toodete (16 miljonit eurot) väljavedu. Samal ajal vähenes keemiatööstuse tooraine ja toodete (6 miljonit eurot) eksport.

Eesti kinkis Euroopa Komisjonile sanktsiooniveebi >>

Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 2018. aasta jaanuaris 74% koguekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes 11% ja re-eksport 4%. Enim suurenes Eesti päritolu mineraalsete toodete (kütuselisandid, põlevkivikütteõli), mehaaniliste masinate (masinate osad) ning mitmesuguste tööstustoodete (puitmajad, mööbel) eksport. Peamiste sihtriikide seas oli Eesti päritolu kaupade ekspordi osatähtsus suurim (üle 90%) ekspordis Hollandisse, Rootsi ja Taani.

Välisministeerium arendas Euroopa Liidule sanktsiooniveebi
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Jaanuaris imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (10%), Rootsist (9%) ja Lätist (9%). Soomest imporditi kõige rohkem elektriseadmeid ning mineraalseid tooteid (mootorikütus, elektrienergia), Saksamaalt ja Rootsist transpordivahendeid ja elektriseadmeid, Lätist põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning mineraalseid tooteid (mootorikütust, maagaasi).

Kõige rohkem vähenes import Soomest (203 miljonit eurot), Leedust (37 miljonit eurot) ja Poolast (23 miljonit eurot). Soomest ja Poolast imporditi vähem transpordivahendeid ning Leedust mineraalseid tooteid. Enim suurenes import Valgevenest (38 miljonit eurot ehk ligi 5 korda), Lätist (26 miljonit eurot) ja Rootsist (24 miljonit eurot). Valgevenest ja Lätist toodi rohkem mineraalseid tooteid ja Rootsist transpordivahendeid.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning transpordivahendeid. Enim vähenes transpordivahendite sissevedu. Suurenes mehaaniliste masinate (28 miljonit eurot), metalli ja metalltoodete (24 miljonit eurot) ning elektriseadmete (18 miljonit eurot) import.

Nii kaupade eksport kui ka import kasvas aastaga 11% >>

2018. aasta jaanuaris vähenes võrreldes 2017. aasta sama kuuga väliskaubanduse ekspordi mahuindeks 3% ja impordi mahuindeks 1%.

Kaupade eksport suurenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 8% ja import 9%, 2017. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12,8 miljardi ja imporditi Eestisse 14,7 miljardi euro väärtuses, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti veebruari alguses.

Tööstusettevõtted tootsid 2018. aasta jaanuaris 8% rohkem toodangut kui eelmise aasta jaanuaris. Toodang suurenes töötlevas tööstuses, kuid vähenes mäetööstuses ja energeetikas.

Põllumajandussaaduste eksport vähenes 2016. aastal nii liha-, kala-, piima- kui ka teraviljasektoris
© Sputnik / Виталий Тимкив

Jaanuaris toodeti töötlevas tööstuses 10% rohkem toodangut kui 2017. aasta samal kuul. Mahu kasvu põhjustas eelkõige puittoodete, elektroonikaseadmete ja toiduainete tootmise suurenemine. Toodang suurenes märgatavalt ka metalltoodete tootmises. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang mööblitootmises.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo avas laupäeval ärivisiidil Aasias Eesti aukonsuli esinduse India suuruselt teise osariigi pealinnas Chennais, vahendas Sputnik Eesti.

Urve Palo allkirjastas Hiinaga kolm majanduslepet >>

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sõnul on aukonsuli esinduse avamine Tamil Nadu osariigis Chennais oluline samm kahe riigi majanduskoostöö arendamisel. "Chennai on üks suurimaid ettevõtluse ja tööstuse keskuseid Indias," ütles minister Palo.

29
Tagid:
kaubavahetus, import, majandus, eksport, Statistikaamet, EL, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega