Bundestagi hoone Berliinis

Tüli Venemaaga lõhestab Saksamaad

83
(Uuendatud 17:28 01.03.2018)
Saksamaal jätkuv poliitiline kriis tõstab taas päevakorda Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamise küsimuse.

TALLINN, 1. märts — Sputnik. Angela Merkeli esindatavas CDU ja CSU liidus kõlab üha enam Moskvaga suhete normaliseerimist toetavaid hääli. Kaubanduspiirangud ei vasta Venemaaga tihedaid majandussuhteid omava Liitvabariigi idaosa huvidele. Saksi-Anhalti liidumaa juht Reiner Haseloff süüdistas Lääne-Saksa eliiti selles, et ta teostab oma poliitikat endise Saksa Demokraatliku Vabariigi (Saksa DV-Toim.) arvelt, teatab RIA Novosti.

"Sanktsioonid avaldavad negatiivset mõju riigi idaosas asuvatele ettevõtetele, kuid ei puuduta praktiliselt üldse läänepoolseid piirkondi," on Haseloff veendunud.

Venemaa vastased sanktsioonid ja riikide kaubavahetus
© RIA novosti, Infographics
Venemaa vastased sanktsioonid ja riikide kaubavahetus

Kaubanduspiirangud meenutavad "surnud hobust"

Jaanuari lõpus esinesid Saksamaa kolme idapoolse liidumaa juhid sanktsioonide probleemi puudutava ühisavaldusega. Regionaalpoliitikud rõhutasid, et esindavad mitte ainult oma valijaid, vaid tervet endist Saksa DV-d. Nende hinnangul ei mõjuta sanktsioonid kuidagi Moskva poliitilist kurssi, on aga kohalikes eelarvetes teravalt tuntavad.

"Kaubanduspiirangud on nagu surnud hobune, millega edasi sõita ei saa," võttis öeldu kokku Tüüringi liider Bodo Ramelow.

Opositsiooniliselt meelestatud Ida-Saksamaad pahandab fakt, et Berliin toob esmalt piirkonna majandushuvid oma poliitiliste otsuste ohvriks, süüdistades seejärel regiooni saamatuses tõsta oma elatustaset riigi keskmiste näitajateni. Venemaa muutub seeläbi riigisisese poliitilise vaidluse faktoriks. Keskajakirjandus toidab negatiivset Kremli kuvandit, Idapoolsetes väljaannetes on aga rõhuasetus teine — üha enam ilmub artikleid sanktsioonide kahjulikkusest kohalikule majanduselule.

Pealinna riigiaparaadi vastus idasakslastele on sageli lausa väljakutsuv. Jaanuaris teatas roheliste partei esimehe asetäitja Cem Özdemir, et "massilisi inimõiguste rikkumisi ei tohi ära unustada vaid seetõttu, et mõned regionaalsed omavalitsused sooviksid kohalike ettevõtete kassasid täita."

"Valijad ei mõista Merkelit"

Üks sanktsioonide lõpetamise kampaania eestvedajaid — Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa juht Erwin Sellering — on ise pärit Lääne-Saksast, kuid tal tuleb idapoolsete meeleoludega arvestada, sest just seal saavutas ta poliitilist edu. Septembrikuised parlamendivalimised näitasid Angela Merkeli toetuse olulist vähenemist kogu endise Saksa DV territooriumil, mida ei ole võimalik jätkuvalt ignoreerida.

Endisest NSV Liidust pärit elanikud, kellega RIA Novosti vestles, jutustasid, et 1990.-il andsid nemadki oma hääled CDU/CSU liidule, kuid pettusid peagi võimuparteide poliitikas. Nüüdseks on kohalike valimiste favoriidiks saanud "Saksamaa Alternatiiv" (AFD), kes nõuab sanktsioonide tingimusteta lõpetamist.

Regionaalsete valimiste lähenemine muudab küsimuse Ida-Saksa liidrite jaoks äärmiselt teravaks. AFD-ga koalitsiooni moodustada poliitikud ei taha, valijate hääli aga küll. Teoreetiliselt on see võimalik, kui ühineda sanktsioonide kritiseerimisega. Just see tekitabki Ida-Saksamaal parteipiire ületavat rahulolematust. Haseloff esindab Merkeli CDU/CSU-d, Erwin Sellering Sotsiaaldemokraate, Bodo Ramelow – paremäärmuslasi Die Linke-st.

Nagu teatas RIA Novostile politoloog Aleksei Makarkin, ei oma geopoliitilised argumendid kohalikel omavalimistel mingit kaalu.

"Valijad ei mõista, miks piirkondlik majandus peaks kannatama ja tööline vallandatama vaid seetõttu, et teda palganud ettevõttel olid Venemaaga sõlmitud tarnelepingud — mille täitmisega tekkisid probleemid just poliitilistel põhjustel — mistõttu tööjõud muutus mittevajalikuks. Kohalikul tasandil tajutakse olukorda vahetumalt. Saksamaa mõõtmes ei märka keegi vähem kui 100 töötajaga ettevõtte pankrotistumist, kohalikele valijatele on aga 80 kadunud töökohta suur asi," selgitab Makarkin.

Kaksikmoraal

"Saksamaa avalik arvamus on väga eripalgeline – igaüks mõistab olukorda omamoodi. Seejuures on Liitvabariigis palju neid, kes peavad sanktsioone põhjendamatuteks ja kahjulikeks," jutustas RIA Novostile üks sealse Vene kogukonna liidritest Juri Jeremenko. "Tihti avaldub see internetiavarustes. Venemaad puudutavate artiklite all jätavad enamuse kommentaare sanktsioonide vastased. Inimesed ei mõista, miks just Venemaa suhtes küsimus nii teravalt tõstatati – ajal, mil Berliin tarnib relvi Lähis-Itta ja Saudi Araabiasse, ega kehtesta Põhja-Küprose eest Türgi suhtes mingeid piiranguid."

Niisugune kriitika on levinud just Ida-Saksamaal, sest sealsed elanikud on harjunud Venemaa kui arvestatava majanduspartneriga.

"Inimesed ei suuda mõista, miks põrkub meie riigiga kaubandustehingute sõlmimine nii suurtele takistustele. See rahulolematus ei tekkinud äsja, vaid sai alguse juba 2014. a.," võtab Makarkin öeldu kokku.

Euroopa kaotused Venemaa vastastest sanktsioonidest
Euroopa kaotused Venemaa vastastest sanktsioonidest
83
Tagid:
sanktsioonid, valimised, Angela Merkel, Saksamaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega