Saksamaa sulgeb oma linnaväravad diiselautodele

Saksamaa sulgeb oma linnaväravad diiselautodele

304
Saksamaa kõrgeima halduskohtu otsus, mis lubas riigi linnadel diiselautode sissesõidu keelata, šokeeris turgu ja langetas autotootjate aktsiaid.

TALLINN, 1. märts — Sputnik, Aleksei Toom. Saksamaa kohus andis vabariigi linnadele loa diiselmootoritega autodele sissesõidukeeld kehtestada. Arvatakse, et seda kasutavad kümned tööstuskeskused, kus õhu kvaliteet Euroliidu nõuetele ei vasta.

Diiselautode hinnad ja nõudlus nende järele hakkab Euroopas seepeale langema, tehased aga vähendavad tootmist, arvavad eksperdid.

Bensiinimootorite ajastu loojang>>

Saksamaa Föderaalne halduskohus ei andnud vastupidiselt ootustele skandaalset kohtuasja edasi Euroopa Liitu, vaid langetas otsuse iseseisvalt. Ülemkohus lükkas tagasi ka Baden-Württembergi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaade (kus asuvad Stuttgart ja Düsseldorf) varasemad edasikaebused, mis vaidlustanuks kohalike kohtute otsused looduskaitseorganisatsioonide DUH ja ClientEarth hagide osas. Nii läks vett vedama Saksamaa kahe tööstuskeskuse munitsipaalvõimude katse seal peakorterit omavate tööstushiiglaste Daimleri ja Volkswageniga häid suhteid säilitada ja ettevõtete aktsiate hinnad kukkusid.

Volvo loobub esimesena diiselmootoritest>>

Tallinn alustas täiselektrilise bussi testimist
© Sputnik / Денис Пастухов

Ehkki kohtuotsused lubavad linnadel sulgeda oma tänavad vaid autodele, mille heitgaaside koostis ei vasta Euro 6 normidele, puudutab otsus kogu diiselautode turgu. Võib olla kindel, et Liitvabariigi mõjuvõimsad keskkonnakaitseorganisatsioonid sunnivad umbes 90 linnas, kus õhu kvaliteet euronormidele ei vasta, kohalikke võime diiselmootoritega autode liiklemise täielikult keelustama.

Juba praegu on riigis läbivaatamisel kümned looduskaitsjate poolt erinevate linnade suhtes algatatud kohtuasjad.

Föderaalse keskkonnakaitseameti (UBA) andmeil hingavad lisaks ülalmainitud tööstuskeskustele ka Müncheni, Kölni ja veel 70-90 linna elanikud õhku, mille lämmastikdioksiidi sisaldus on lubatust kõrgem.

Vana diiselauto ümberseadistamine nõuab 1500 eurot

Diiselautode turg reageerib sellele kindlasti kasutatud autode hinnalanguse ja uute autode kallinemisega.

Äsjavalminud sõidukitele tuleb paigaldada uus tarkvara ja lisaseadmed tahkete osakeste ja lämmastikühendite sisalduse vähendamiseks euronormide poolt lubatavale tasemele. Ekspertide väitel on selliste täienduste maksumus 1500 eurot auto kohta. Enne 2015.a. (mil jõustusid Euro-6 saastenormid) toodetud 9-miljonist autost koosneva sõidukipargi normidega vastavusse viimine läheks Evercore panga ekspertide arvates maksma vähemalt 7,6 miljardit eurot.

Eeldatakse, et Saksamaa ja seejärel ka Prantsusmaa autotööstus hakkab diiselmootoritega sõidukite osa järk-järgult vähendama. Tegelikkuses otsustas mootorite saatuse juba 2015.a. puhkenud skandaal Volkswageniga, kes oli sunnitud tunnistama heitgaaside koostise näitajatega manipuleerimist.

Uute diiselautode müük vähenes Euroopas teist aastat järjest — endine 50% turuosa kahanes 2017. aastaks 39%-le.

Eesti riskib elektriautode võidusõidus maha jääda>>

Mõningate Euroopa väljaannete väitel kukkus läbi ka Liitvabariigi võimude katse Brüsselis diiselmootorite saastenorme puudutavaid otsuseid mõjutada. Praegu mõtleb Berliin, kuidas kohtuotsuse tagajärgi kasutatud diiselautode omanike jaoks leevendada.

© Sputnik
Videosild elektriautode teemal.

Kavatsetakse luua miljardi euro suurune fond, mille vahendeid kasutataks elektribusside ostmiseks ja neile linnade ühistranspordisüsteemi tugitaristu loomiseks. Brüssel vaatab tuhandeid diiselbusse elektrisõidukite vastu vahetama sunnitud munitsipaaltranspordiettevõtete rahastusabile läbi sõrmede.

304
Tagid:
diisel, diiselmootor, Volkswagen, Daimler, Saksamaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega