Nord Stream 2. Illustreeriv foto

Saksamaa kontsernid astusid Ukraina ja Poola vastu välja

45
(Uuendatud 15:03 28.02.2018)
Kolm Euroopa suurimat energiaettevõtet Saksamaalt ja Austriast esinesid nädala algul äärmiselt terava Nord Stream 2 teemalise avaldusega.

Dmitri Lekuh agentuurile RIA Novosti

Pisut loo osalistest. Wintershall on maailma suurima keemiatööstuskontserni BASF tütarettevõte. Austerlaste OMV aga Kesk-Euroopa võimsaim naftafirma.

Niisiis, teatasid suurfirmade juhid koos nendega liitunud Saksamaa energiaettevõtte Uniper direktoriga: "Euroopa energiajulgeolek ei tohi muutuda ameeriklaste majandus-, energia-, julgeoleku- ega geopoliitiliste huvide mängukanniks." Ameerika kiiluvees triivivad " riigid, nagu Ukraina ja Poola — kes on hetkel transiitriikidena monopoolses seisundis — ei ole uue ja konkurentsivõimelise gaasitaristu loomisest huvitatud."

Saksamaa kantsler Angela Merkel
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Aga see pole veel kõik.

"Torujuhtme ehitus tähendab olemasolevate teede mitmekesistamist, olemasolevate võrkude täiendamist ja laiendamist. Just see vastab Euroopa energialiidu ja stabiilse Euroopa-sisese gaasituru eesmärkidele. Nord Stream 2 ühendab ja tugevdab Euroopat, kuna selle tulemusena luuakse gaasitarnete tarvis kindel lisamarsruut. Ja need, kes Nord Stream 2 vastu võitlevad, nõrgendavad Euroopa konkurentsivõimet ja energiajulgeolekut."

Siin ei ole tegu "mässuga laeva pardal." "Kaptenite nõukogu" konkreetne otsus oleks ilma omanike heakskiiduta mõeldamatu.

Mida see tähendab

Vana Euroopa energiasektori suurettevõtted langetasid Venemaa gaasitrasside osas lõpliku ja edasikaebamisele mittekuluva otsuse. Nad on kõikidest asjaoludest ja takistustest teadlikud, samuti suurepäraselt kursis vastumeetmetega igal võimalikul ja mõeldaval tasemel. Otsus on vastu võetud.

Kõik. Punkt.

Edasi – "Kes ei ole meiega, on meie vastu!"

Gazprom suurendab investeeringuid Nord Stream 2-sse
© Sputnik / Сергей Гунеев

Sugugi mitte juhuslikult soovitati "Eurokomisjonil endalt küsida, miks ta Nord Stream 2 puudutavais küsimustes objektiivselt ei käitu." Seega annavad suurfirmad Euroopa Komisjonile tungiva soovituse mõelda, kelle maksuraha eest Brüsseli "jututuba" finantseeritakse.

Ehkki Euroopa suurettevõtete seisukoht oli varemgi teda, on oluline muu. Ülaltoodud avaldust võib lugeda mitte ainult majanduslikuks, vaid ka poliitiliseks.

Euroopa majandussektor mõistab suurepäraselt, mis kaalul on – tema elu või surm. Nimelt on lisaks maailmakuulsale "saksa kvaliteedile" Euroopa tööstuse energiamahuka toodangu ilmseks eeliseks ka tema konkurentsivõimeline hind. Maksumus aga moodustub muu hulgas ka energiaallikana kasutatava torugaasi saadavusest – küsimus, kas ta saabub Venemaalt või mujalt, ei ole antud kontekstis oluline.

Euroopa soovib vaid "Ukraina torust" sõltuvaksjäämist veel vähem, kui Vene Föderatsioon. Saksa keemia- ja elektrotehnikatööstuse jaoks on tiheda konkurentsi tingimustes tegu ellujäämise küsimusega.

Euroopa suurtööstus saab USA seisukohast aru ja lahendab meretagused probleemid traditsiooniliselt tugeva Saksa lobitöö abil otse Washingtonis, kuid eurobürokraatide ning Varssavi-Kiievi seisukohti peab ta naeruväärseiks.

Vaevalt töösturid vaid Nord Stream 2 küsimusega piirduvad. Kui mingile teele on asutud, tuleb teha ka järgnevad sammud.

Mis siis ikka. Pole mingit kahtlust, et Uniperi, Wintershalli ja OMV kontorites istuvad inimesed oskavad väga hästi raha lugeda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

45
Tagid:
torujuhtmeprojekt, gaas, energiasektor, Nord Stream 2, Poola, Saksamaa, Ukraina
Teema:
Gaas - perspektiivne energia (142)
Samal teemal
Gaasisurve: Saksamaa Nord Stream 2-st ei loobu
Vaid üks riik võib Nord Stream 2 takistada
Nord Stream 2 võtab arvesse Läänemere hüljeste arvamust
Nord Stream 2 ehitus algab 2018. aastal
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega