EL on valmis Brexiti järel kärpima Baltimaade eelarveid, illustreeriv foto

EL on valmis Brexiti järel kärpima Baltimaade eelarveid

112
(Uuendatud 12:01 20.02.2018)
Suurbritannia lahkumine EL-ist võib Balti riikidele, aga ka Poolale ja Ungarile maksma minna tõsiseid kaotusi põllumajandussektori ja põhimõtteliste struktuuriprojektide rahastamises.

TALLINN, 20. veebruar — Sputnik. Baltikum kutsus EL-i üles suurendama sissemakseid riikide ühisesse eelarvesse, mis pärast 2020. aastat Suurbritannia lahkudes "kõhnub" 13 miljardi euro võrra. Kuid Brüsseli pealiini kiuste avalik orienteerumine USA poliitikale ja provokatiivne pingete üleskütmine suhetes Venemaaga võib etendada Baltimaade ja teiste "nooreuroplaste" jaoks väga negatiivset rolli," nendib Sputnik Latvija, viidates portaalile Inosmi.

Euroopa soovitab vaestel liikmesriikidel säästlikum olla >>

Andke rohkem raha

Leedu president Dalia Grybauskaitė koos Läti ja Eesti peaministrite Māris Kučinskise ja Jüri Ratasega kirjutas alla EL-i juhatusele adresseeritud kirjale, kus räägitakse vajadusest suurendada sissemakseid ühiseelarvesse, kust tuleb raha põllumajanduse ja arenguprogrammide toetusteks.

Euroopa transpordivolinik hoiatab Rail Balticu rahastuse peatamisega
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Me oleme valmis arutama selle üle, kuidas isegi pärast Brexitit praeguste mitmeaastaste rahastusprojektide taset säilitada, suurendades sissemakseid EL-i eelarvesse ja vahest leides ka uusi isiklikke ressursse," on kirjas öeldud.

Selle kirja andis president Grybauskaitė möödunud nädalal üle visiidiga Vilniuses viibinud Euroopa Nõukogu esimehele Donald Tuskile.

Nõudmist jätkata rahastust EL-i fondidest toetavad ka teised "nooreurooplased" – Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia, kuivõrd neile EL-ist osutatav abi on hiigelsuur: tänaseks garanteerivad dotatsioonid nendest fondidest ligikaudu 20% Balti riikide ja 6% Ungari SKP-st.

Suurbritannia lahkumine lööb EL-i eelarvesse suure augu >>

Pole põhimõtteid – pole raha

Praeguste niinimetatud "konsolideerumisprogrammide" toimimine Ida-Euroopa jaoks lõpeb 2020. aastal. Programmide "kinnikeeramise" peamiseks põhjuseks ei ole üksnes vahendite piiratus – ükski eelarve ei ole põhjatu –, vaid ka "uuseurooplaste" poolt Euroopa Liidu suhtes põhiliste kohustuste täimatajätmine.

Põhiliseks euroopalike normide ja reeglite rikkujaks loetakse Poolat ja Ungarit, kes ei suvatse pagulasi euroopalike kvootide kohaselt vastu võtta. Poola puhul on õli tulle valanud ka kohtureform, mille tõttu Varssavil on tekkinud erimeelsusi Euroopa Komisjoniga.

Saksamaa LV välisminister Sigmar Gabriel nendib seoses sellega, et Lääne- ja Ida-Euroopa seisukohad lähevad praegu põhimõtteliselt lahku. Nendes tingimustes on võimatu investeerida uusi vahendeid Balti riikide ja teiste "uuseurooplaste" majandusse.

Sedasama seisukohta toetab ka Euroopa Komisjon. Seetõttu pakutakse mais välja raamtingimused edasisele rahastamisele ning aasta pärast, juba pärast Brexiti protseduuride lõpulejõudmist peab saama lõplikult kinnitatud uus, märksa rangem eelarve.

Eelarvesõdade ootuses: kes kui palju Brexiti eest maksab >>

USA vasalliks olemine ei ole alati kasulik

Ent pärast Suurbritannnia lahkumist EL-i eelarve mitte ainult et kahaneb 8–10% võrra, vaid oluliselt kasvab ka Prantsusmaa-Saksamaa rahalise ja poliitilise tandemi osakaal. Suurbritannia lahkumisega jäävad "uuseurooplased" ilma kõige olulisemast liitlasest vastuseisus Brüsseli ja Euroopa Keskpanga diktaadile ning paratamatult teravnevad vastuolud "vana" ja "uue" Euroopa vahel.

"Läänes arvatakse, et "uuseurooplased" suhtuvad EL-i tarbijalikult: saavad raha, aga ei ilmuta solidaarsust. Rikkumisi on rohkesti: keeldumine põgenike Euroopa Liidu kvootide alusel vastuvõtmisest, tööjõu dumping, Brüsseli poliitilise liini kiuste avalik orientatsioon Washingtonile ja provokatiivne pingete õhutamine suhetes Venemaaga," öeldakse artiklis.

Euroopa poliitiline ja majanduslik areen on kiiresti muutumas. Praegustes järsult muutuvates tingimustes saab "kahekiiruseline Euroopa" tegelikkuseks. "Uuseurooplased" protestivad meeleheitlikult niisuguse kontseptsiooni vastu, Poola peab seda projekti diskrimineerimiseks ja väljapressimiseks. Aga seniajani osutab kõik sellele, et kuristik vana ja uue Euroopa vahel ei tasandu, vaid üksnes süveneb ja "rahaküsimus" on vaid üheks kasvavate vastuolude näitajaks.

Brexit — protsess läks käima >>

112
Tagid:
eelarve, majandus, Brexit, EL, Dalia Grybauskaitė, Jüri Ratas, Baltikum, Ungari, Poola, Balti riigid, Suurbritannia, Euroopa
Teema:
Brexit – protsess läks käima (131)