EL on valmis Brexiti järel kärpima Baltimaade eelarveid, illustreeriv foto

EL on valmis Brexiti järel kärpima Baltimaade eelarveid

113
(Uuendatud 12:01 20.02.2018)
Suurbritannia lahkumine EL-ist võib Balti riikidele, aga ka Poolale ja Ungarile maksma minna tõsiseid kaotusi põllumajandussektori ja põhimõtteliste struktuuriprojektide rahastamises.

TALLINN, 20. veebruar — Sputnik. Baltikum kutsus EL-i üles suurendama sissemakseid riikide ühisesse eelarvesse, mis pärast 2020. aastat Suurbritannia lahkudes "kõhnub" 13 miljardi euro võrra. Kuid Brüsseli pealiini kiuste avalik orienteerumine USA poliitikale ja provokatiivne pingete üleskütmine suhetes Venemaaga võib etendada Baltimaade ja teiste "nooreuroplaste" jaoks väga negatiivset rolli," nendib Sputnik Latvija, viidates portaalile Inosmi.

Euroopa soovitab vaestel liikmesriikidel säästlikum olla >>

Andke rohkem raha

Leedu president Dalia Grybauskaitė koos Läti ja Eesti peaministrite Māris Kučinskise ja Jüri Ratasega kirjutas alla EL-i juhatusele adresseeritud kirjale, kus räägitakse vajadusest suurendada sissemakseid ühiseelarvesse, kust tuleb raha põllumajanduse ja arenguprogrammide toetusteks.

Euroopa transpordivolinik hoiatab Rail Balticu rahastuse peatamisega
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Me oleme valmis arutama selle üle, kuidas isegi pärast Brexitit praeguste mitmeaastaste rahastusprojektide taset säilitada, suurendades sissemakseid EL-i eelarvesse ja vahest leides ka uusi isiklikke ressursse," on kirjas öeldud.

Selle kirja andis president Grybauskaitė möödunud nädalal üle visiidiga Vilniuses viibinud Euroopa Nõukogu esimehele Donald Tuskile.

Nõudmist jätkata rahastust EL-i fondidest toetavad ka teised "nooreurooplased" – Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia, kuivõrd neile EL-ist osutatav abi on hiigelsuur: tänaseks garanteerivad dotatsioonid nendest fondidest ligikaudu 20% Balti riikide ja 6% Ungari SKP-st.

Suurbritannia lahkumine lööb EL-i eelarvesse suure augu >>

Pole põhimõtteid – pole raha

Praeguste niinimetatud "konsolideerumisprogrammide" toimimine Ida-Euroopa jaoks lõpeb 2020. aastal. Programmide "kinnikeeramise" peamiseks põhjuseks ei ole üksnes vahendite piiratus – ükski eelarve ei ole põhjatu –, vaid ka "uuseurooplaste" poolt Euroopa Liidu suhtes põhiliste kohustuste täimatajätmine.

Põhiliseks euroopalike normide ja reeglite rikkujaks loetakse Poolat ja Ungarit, kes ei suvatse pagulasi euroopalike kvootide kohaselt vastu võtta. Poola puhul on õli tulle valanud ka kohtureform, mille tõttu Varssavil on tekkinud erimeelsusi Euroopa Komisjoniga.

Saksamaa LV välisminister Sigmar Gabriel nendib seoses sellega, et Lääne- ja Ida-Euroopa seisukohad lähevad praegu põhimõtteliselt lahku. Nendes tingimustes on võimatu investeerida uusi vahendeid Balti riikide ja teiste "uuseurooplaste" majandusse.

Sedasama seisukohta toetab ka Euroopa Komisjon. Seetõttu pakutakse mais välja raamtingimused edasisele rahastamisele ning aasta pärast, juba pärast Brexiti protseduuride lõpulejõudmist peab saama lõplikult kinnitatud uus, märksa rangem eelarve.

Eelarvesõdade ootuses: kes kui palju Brexiti eest maksab >>

USA vasalliks olemine ei ole alati kasulik

Ent pärast Suurbritannnia lahkumist EL-i eelarve mitte ainult et kahaneb 8–10% võrra, vaid oluliselt kasvab ka Prantsusmaa-Saksamaa rahalise ja poliitilise tandemi osakaal. Suurbritannia lahkumisega jäävad "uuseurooplased" ilma kõige olulisemast liitlasest vastuseisus Brüsseli ja Euroopa Keskpanga diktaadile ning paratamatult teravnevad vastuolud "vana" ja "uue" Euroopa vahel.

"Läänes arvatakse, et "uuseurooplased" suhtuvad EL-i tarbijalikult: saavad raha, aga ei ilmuta solidaarsust. Rikkumisi on rohkesti: keeldumine põgenike Euroopa Liidu kvootide alusel vastuvõtmisest, tööjõu dumping, Brüsseli poliitilise liini kiuste avalik orientatsioon Washingtonile ja provokatiivne pingete õhutamine suhetes Venemaaga," öeldakse artiklis.

Euroopa poliitiline ja majanduslik areen on kiiresti muutumas. Praegustes järsult muutuvates tingimustes saab "kahekiiruseline Euroopa" tegelikkuseks. "Uuseurooplased" protestivad meeleheitlikult niisuguse kontseptsiooni vastu, Poola peab seda projekti diskrimineerimiseks ja väljapressimiseks. Aga seniajani osutab kõik sellele, et kuristik vana ja uue Euroopa vahel ei tasandu, vaid üksnes süveneb ja "rahaküsimus" on vaid üheks kasvavate vastuolude näitajaks.

Brexit — protsess läks käima >>

113
Tagid:
eelarve, majandus, Brexit, EL, Dalia Grybauskaitė, Jüri Ratas, Baltikum, Ungari, Poola, Balti riigid, Suurbritannia, Euroopa
Teema:
Brexit – protsess läks käima (132)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega