Läti pealinn Riia

Võitluses Vene transiidi eest läks Läti Eestist mööda

108
(Uuendatud 12:49 06.08.2018)
Läti diplomaadid osalevad aina aktiivsemalt võitluses kaubavoogude eest Venemaalt, mis kajastub positiivselt Läti äritegevuses. Eesti välisministeerium negatiivset tausta ärisuhetes idanaabriga senimaani hajutama ei kiirusta.

ТАLLINN, 15. veebruar — Sputnik, Svetlana Burceva. Samal ajal kui Eesti välisminister Sven Mikser asetas oma kõnes Eesti välispoliitika iga-aastasel arutelul Riigikogus põhirõhu julgeolekule ja Euroopa tulevikule koostöös NATO-ga, kaasavad Läti välisministeeriumi töötajad järjekindalt oma riigi majanduslike huvide sfääri suhteid idanaabriga.

Venemaa transpordiministri asetäitja: ootame Eestilt uusi transpordiprojekte >>

Eesti välisminister lausus siiski mõne sõna ka Eesti majandusarengu kohta, kuid kõigest üldsõnaliste ütlustena, millest konkreetseid samme või suundumusi ei õnnestu kuidagi välja lugeda.

Venemaa toidukaubad naasevad Euroopasse, illustratiivne foto
© Sputnik / Илья Питалев

Samal ajal aga külastas Läti suursaadik Venemaal Māris Riekstiņš Moskvas iga-aastast rahvusvahelist toidukaupade näitust Prodekspo ja kohtus Läti ärimeestega, et arutada Venemaa eksporti toiduainetööstuse valdkonnas ja võimalikku toetust Läti saatkonna poolt Läti äritegevuse edendamiseks Venemaal.

Ning see pole veel kõik. Läti suursaadik Venemaal Māris Riekstiņš pidas 13. veebruaril kohtumise Venemaa Raudteede asepresidendi Vjatšeslav Pavlovskiga. Suursaadiku sõnul oli kohtumise peamiseks teemaks kauba- ja reisijateveo-alane koostöö.

Läti diplomaadi kohtumine aktsiaseltsis Venemaa Raudteed ei olnud juhuslik, kirjutab Sputnik Latvija. Ilmneb, et Läti sadamad tõdesid 2017. aasta tulemusi kokku rehkendades taas Venemaa-poolsete kaubavedude vähenemist.

Läti ärimehed, aga ka poliitikud saavad suurepäraselt aru, et Venemaa kavatsus arendada oma taristut Balti riikides ja suurendada Leningradi oblasti raudtee veostevõimekust kuhugi ei kao. Kuid nii Läti transiidivaldkonna kui ka riigivõimu esindajad jätkavad järjekindlalt kaubaveoste valdkonnas koostöö arendamise küsimuses läbirääkimisi Venemaaga.

Eesti ja Venemaa soovivad kiirendada piiriülest reisirongiliiklust >>

Raudteekavad poleks pahad

Sputnik Eesti on kirjutanud, et Eesti ja Venemaa valitsustevahelise transpordikomisjoni tegevuses, mille istung toimus pärast pikka vaheaega Eesti poole kutsel 2017. aasta 18. ja 19. detsembril Tallinnas, osalesid Venemaa transpordiministeeriumi esindajad eesotsas transpordiministri asetäitja Sergei Aristoviga.

Transpordikomisjoni töö tulemuseks oli otsus uuendada Eesti ja Venemaa vahel ning ja naasta Ivangorodi ja Narva vahelise uue silla ehitamise projekti juurde.

Ja kui varem kõnelesid Eesti transiidiettevõtted sellest, et on raskusi raudtee veoplaanide saamisega Venemaalt Eestisse, siis, nagu kinnitas Sergei Aristov, enam läbi Venemaalt Eestisse suunduvate kaubalaadungite olemasolu korral probleeme ei teki — kaubaveosed saadetakse teele.

Eestil oma Tallinna kohtumisega lõunanaabri ees kiidelda ei õnnestu: samasugune komisjon taasalustas tööd ka Lätis.

Riia sadam on siingi Eesti sadamatest eespool

Enamgi veel. Niipea kui 2018. aasta kätte jõudis, avati Riia sadamas regulaarne konteinervedudele orienteeritud laevaliin Poland-Finland Express. Uue laevaliin kulgeb mööda Läänemerd, ühendades omavahel Läti, Soome ja Poola sadamad marsruudil Gdansk – Helsingi – Riia – Klaipeda – Gdansk iganädalase naasmisega Riia sadamasse. Riia sadama läbilaskevõimsused tagavad merekonteinervedude valdkonnas ühe maailma suurima ettevõtte COSCO Shipping Lines konteinerveoste kohaletoimetamise.

Ja kõige huvitavamaks on selle info puhul see, et COSCO Shipping Lines kuulub Hiina laevandusettevõttesse COSCO. Võttes arvesse kiirust, millega kasvavad kaubavood Hiinast Euroopasse, on Läti saanud endale hea partneri.

Eesti transiit: kas võimalik missioon? >>

Transiidikeskuse AS juhataja Vladimir Popov põhjendas tõika Hiina laevandusfirma konteineriteliini avamisest sellega, et Läti sai raudteekavad aktsiaseltsilt Venemaa Raudteed hõlpsamini. Läti osas kätkesid raudteekavad põhilisi veoseid, mis juba Riia sadamas konteineritesse ümber laaditi või vastupidi, konteineritest maha laaditi, kuid nii või teisiti tulid Venemaalt või Venemaale. Niiviisi on konteinerveoste käive Lätis kaks korda suurem kui Eestis, kellele raudteevedude arengukavad on juba pikemat aega tõsiseks probleemiks.

Kurja juur peitub poliitikas

Kui aga meenutada Venemaa transpordiministri Sergei Aristovi sõnu seoses raudtee arengukavadega, on Läti tõenäoliselt kõigepealt kindlustanud kokkulepped tarnijatega veoste logistika osas läbi oma territooriumi ja seejärel, kuivõrd veosed lähevad läbi Venemaa, saanud ka needsamad raudteekavad.

Budai ehk Õnneliku Buddha kuju Pekingis
© Sputnik / Артур Александров

Logistikafirma Tallship juht Sergei Kamoza ütles Sputnik Eestile Läti suursaadiku aktiivset tegevust Venemaal kommenterides, et loomulikult on iga kontakt teineteisega piirnevate riikide poliitikute tasandil alati tervitatav. Küsimus seisneb selles, milleni see kontakt välja viib. Kui sellised kontaktid viivad riikidevaheliste suhete positiivse arenguni, tajub ettevõtlus seda kohe, mis viib ka majanduslike suhete elavnemiseni riikide vahel.

"Antud hetkel me suhete paranemist äritegevuse tasandil ei taju. Partnersuhetes, kui need on kasulikud, on kontakt toetatav. Kuid negatiivne poliitiline taust avaldab alati mõju majandusele ja äritegevusele, mida me näeme ligi kahekümne viimase aasta välte," lausus Kamoza.

Tiit Vähi kohtus ettevõtte Venemaa Raudteed asepresidendiga >>

Tallshipi juht on kindel, et senikaua, kuni poliitikud ei suuda kokkuleppele jõuda, kuni säilib negatiivne poliitiline taust, kestavad Eestis kõigile juba pikka aega silmanähtavad probleemid transiidivaldkonnas.

108
Tagid:
poliitika, kaubavahetus, majandus, transiit, Māris Riekstiņš, Sergei Aristov, Sven Mikser, Läti, Venemaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega